Nõelale, nõelale

Fantuzzi kontserdilt jäi kõrvu tegelikult ammukuuldud ütlemine: ärge koguge mittevajalikke asju. Lihtne öelda ja millegipärast ei ole seda nii kerge teostada. Ikka kuidagi koguneb, isegi siis, kui omast arust nii väga midagi ei ostagi, ja ära saab anda ning visata ka aeg-ajalt midagi. Igatahes tuletas see ütlemine mulle meelde, et oleks mõistlik aastas korra teha tiir peale oma majapidamisele ja kõik kapid, sahtlid, topsid, nurgatagused ära revideerida. Mina tegin algust nõelapatjadega. Mul on kaks nõelapatja, milles on risti-rästi segamini nööpnõelad ja õmblusnõelad. Neist õmblusnõeltel oleks nagu jalad all ja alati on hea suure silmaga nõel kadunud. Olen kogu aeg mõelnud, et kuhu saavad nõelad kaduda, maas neid ju ei vedele, kusagile suvalisse kohta ka ei pane, aga mõnikord on ikka nii, et neid peaaegu ei olegi. Vot selleks, et nõelte kadumise müsteeriumile jälile saada, tuleb korrastada nõelapatju. Mina tühjendasin kõigepealt padjad ja siis tundsin, et padjad ikkagi torgivad, kuna nad on seest nii nõelu täis. Kokku korjasin  (pigistasin padjast välja) 54 õmblusnõela. Terve hunniku, nii et võiksin üle küla hõisata – nõelale :D Igatahes on nüüd mul õmblusnõelte padi ja nööpnõelte padi ja loodan silma peal hoida, et mu padjad rohkem nõelu ära ei söö. 

Tikitud padi on ühe tütrekese kunagine koolitöö.