Mõtteterad ja klaasialused

 

Mida vanemaks seda tundelisemaks ja ka leplikumaks – see vist toimub meist paljudega. Panen nüüd tähele rohkem linnulaulu, tuulekohinat, meremühinat. Märkan pisidetaile ja tahan, et neid oleks ka minu ümber.

Meil on klaas laud, mis on üsna tüütu just puhtuse hoidmise mõttes. Kui sinna peale midagi toetada, kipub ikka mingi rõngamoodi jälg jääma. Ega need jäljed nii hullumoodi mind ei sega ka, sest kui on kodu, siis tuleb seal elada, mitte hoida seda nagu klantspostkaarti. Aga kuna tsitaadi-mõtteterad mind köidavad ning tahe oli midagi teha, siis said kasutuse kokkukorjatud kasutud raamatu kaaned, need tükeldatud, tsitaadiga varustatud ning kraklee-lakiga üle pintseldatud. Nüüd võib sinna toetada klaasi, tassi vms. See tegemine sündis lihtsalt tegemise pärast.  Ja üldiselt on nii, et tsitaadid tulevad ja lähevad, aga mõned neist lähevad rohkem korda.