Veebruar

 *Lõpetasin jõulud kustutades jõulutuled ja korjates kokku muu jõuludekoor hoovilt.  Aitab nüüd küll. Mingis mõttes lõpetasin ka möödunud aasta koriluse noppides ebaküdooniapõõsalt vettinud ja raiskuläinud ubinaid. Alati on saaki kahju põõsale jätta,  aga seekord läks nii. 

* Pikk jaanuar sai otsa. Lõpetasin selle oma tädikest sünnipäeval tervitades. Minu lemmiktädi, mäletan, kuidas teda sai pikisilmi lapsena külla oodatud. Nüüd on tal jalg tönts, aga huumorisoon on ikka alles. Olid toredad tunnid tema seltsis. Rääkisime palju ja mul on nii hea meel,  et ka seda kuulamise oskust ei ole ta minetanud.

*Küürisin aknaid ja kraamisin toas ning õues. Väljas on sopp ja lumikellukeste õied. Tuli selline tunne,  et hakka või aiatöödega pihta.  Aga veidi on eelmise hooaja omi pooleli.  Nii et lõikusin lillepealseid ja korjasin oksi.

* Telerit ei ole mõtet  üldse lahti teha, ühest otsast hirmutatakse, teisest nagu lohutatakse ja aidatakse. Aga see hirmufoon on tugevam tunne ja selle paanika taustal neid hingeaitajaid lihtsalt ei jätku. Seda enam, et suur mure on armsa vanainimeste hädade pärast, keda parendada enam ei saa. Aga eks temalgi lootuskiir hinges, kuigi jõuetus kehas. Kuulan ja aitan kuidas jaksan. Üldiselt olen täna selline kurb, aga saun aitab veidi ikka.

* Tagumine aeg on  lugeda vendade väest, kuidas Tarjej ja Johannesest said laskesuusa prod. Igatahes hommikuse peavalu ajasin nende kaela, no natuke ise ka süüdi, et kael kõveras voodis lugesin. Aga unepausi öötundidel täitsid nad hästi.

* Mina olevat arenguhüppe teinud treeneri sõnul. Vist oli hästi küll, sest sain neid paindeid tehtud, mis varem pole hästi õnnestunud. Ei ole vaja end passi vaadates maha kanda.

*Sõbranna ütles   et tema on kultuurne inimene ja vaatab kultuurisaateid. Mina otsin pigem inspiratsiooni ja alati seda ei leia OPist, või kirjandusministri juurest.  Täna õhtuvaikuses heegeldades mõjus inspireerivalt Kesadepesa podcast, aga eile kuidagi innustas Parvede pere oma tegemiste ja suhtumisega. Naine on muutliku meelega, võib olla homme innustun Hargla mõtetest, ma ei tea.

* Tänast päeva iseloomustab pekki läinud küünlategu, no ei tulnud nii välja, nagu vaimusilmas ette kujutasin ja tegelikult ka katsetanud olin kunagi. Käkerdasime midagi, aga see sobis ju ka.

*Ja tänase päeva parim hetk film Aurora ja halvim: mõistmine, et minu heegeldis ei kõlba kusagile. 

* Üle mitme aja säras imeilus sinine taevas. Käisin üle pika aja kõnniringil.

*Päevades on praegu pisiasju, mis meele rõõmsaks teevad. Keegi tuli ja tõi tööjuurde imehäid seemnekrõpse. Mees tõi saabuva sõbrapäeva puhul lilled. Üks proua tööjuurde kohvi. Keegi on saanud aru, et abi palumine polegi nii hull. Lapsuke esitas oma lasteaia programmi. Teisel lapsukesel läks võistlusel hästi.

*Sõbrapäeva hommikul tuli sõnum sõbrapäeva sooviga tundmatult numbrilt. Küllap ikka sõbralt. Saatsin vastu, aga nüüd närib uudishimu,  kes saatis.

*Päike ja siis lumepilv ja jälle päike, selline tore ilm kutsus õue. Esialgu mõtlesin kõndima minna,  siis aga otsustasin asjatada õues ja kasulikumalt aega veeta. No igatahes mõned kuivanud lilled murdsin ja kuivanud puuoksad vedasin. Aga oli ka laskesuusatamine ja Eesti laul. Oli tore üksinda kodus päev.

*Sain endale kõrvaussi,  peas kumises öö läbi espresso machhiato. See laul on kummitav ja lausa saatanast, sest isegi magades ta kumises mul peas. Hommikul ütlesin kaasale ka, et  sain endale uue kõrvaussi ja järgmises ööunes need ussid tulidki. Aga mitte mingid väikesed ussikesed, vaid kolm erinevat madu vingerdasid toas. Minu kadunud isa võttis lõpuks ühe kätte ja läks temaga. Uhh, kui hirmus uni oli. Piisas vaid ussikese mainimisest kui maod kohal.

*Nii kiire oli suusatamist vaatama, ikkagi Bo´de viimased päevad. Ja siis selle elevuse keskel ei fikseerinud telefoni asukohta.  Öö hakul käisin tööjuures otsimas - ei midagi. Edasi tuhlasin tubades, ja eks meil otsimise jaoks maja suur, ikka viimasest toast leidsin 

*Olukord on vist selline, et oleme mõlemad liimist lahti ja siis on juhtmetes ka sõlm sees. Olukord, mil koju tekkis uus telefon, kus avakuval 18.00  17.02 E.  Kaasa küsib, et mida see 17.02 tähendab. Mina: Kuupäev, kallis. Mina tõsimeeli: aga mida E tähendab?   Tema: esmaspäev. Naersime tükk aega. Kas me juhmid oleme. Nagu oleks :D

*Öös on kolle, võib oletada, igatahes tundub, et meie kass nägi. Kui südaööl kostus tema suust kohutav hääl ja pissi oli laiali pritsitud, siis pidi see keegi kohutav seal akna taga olema. 

*Olukord on keeruline, ventileerisin end telefoni abil. Ega see nüüd ei muuda midagi, aga olgu see siis nagu lootusekiireks lahenduse poole.

*Ei ole parimad aasta esimesed kuud olnud. Üks ootamatu lahkumine läks väga südamesse.  Kui inimest vaid tead, siis nendid kuidagi nagu fakti, et jaa, mul on kahju. Aga isiklik kokkupuude on juba midagi palju rohkemat.  Tema soovitatud raamatu loen kindlasti läbi.

*Ja sai meie vaba riik aasta vanemaks. Oli toimekas päev, sest kiluleivad ja muu söök vajas tegemist. Ühesõnaga olen välja vahetanud  köögitoimkonna vanema põlvkonna. 

*Ükskõik, mida ma teen, kus ma käin või olen, ikka on üks teema mõttes kogu aeg. See painab mind, natuke on see ka südametunnistus, samas jõuetus asju muuta, ka kaastunne ja hoolimine. Keeruline see eluke mõnikord. On asju, mida ise muuta ei saa ja kui veenda ka ei oska või ei saa, siis ongi nagu peaga vastu seina jooksmise tunne