Suvi on sellepoolest
ka mõnus aeg, et suvel lihtsalt võtan jõuga rohkem aega lastele. Mis sellest,
et nad on juba suured. Vaatan neid ja pean tõdema, et
muutused on toimunud. Kui veel mõned aastad tagasi ei olnud me paljudes asjades
ühel nõul, siis nüüd on see tasand oluliselt lähenenud ning aina sagedamini nad
kinnitavad, et olen sinuga nõus. Mitte et meil nii väga kogu aeg vaielda oleks,
kuid teadagi, see põlvkondade vaheline erinevus oli on ja jääb. Sinna lihtsalt ei ole midagi parata. Kuid pubekaaeg on möödas ja mõistus on kodus tagasi :D
Pesapoeg veel puksib
mõnikord oma, aga on muutused temaski toimunud. Igatahes küpsetasin jälle
torti, sest üks aastaring sai tal täis. Tema sõnul küll kõige mõttetum vanus,
s.t laps enam ei ole ja päris täiskasvanu ka mitte. Aga ehk ta kannatab selle
17nda ikka ära. Sünnipäevatort sai armsalt suvine. On privileeg sündida augustis,
mil on marjade ja lilleõite kõrghooaeg. Vähemalt perenaise jaoks :D
Üleüldse on tore neid
kõiki jälgida, kuidas leitakse oma ühisosa ning ühistegemised, kuidas sured õed
hoiavad oma väikevenda, kes on pikkuselt järele ja üle kasvanud. Kuigi kui
sünnipäevahommikul seinaäärde ta panime, saime kasvutempoks vaid 1cm ühe aasta
jooksul. Ta lootis rohkemat ;) Aga ju on tempokas kasvamine juba möödas ja nüüd
jääb veel väike venimise osa.
Igatahes kaasatakse
mindki rohkem kui muidu oma tegemistesse. Eile õhtul käisime sportlikul ringil,
mina rattaga, laps silkas joosta. Mõtlesin, et kust ta selle jaksu küll võtab,
mina pole kunagi viitsinud end jooksma sundida, kuigi et jah, pikamaavõhma on
minulgi olnud. Ca 5 km ringil nägime nastikut, jänes tegi vahepeal jänest ja
silkas jooksjal teepeal ees ning pardid sulistasid järvel. Teepeale jäi ka
kenasti kollendav rapsipõld. Mina proovisin pildistada üht ja teist. Nastikul
ei jõudnud ma sabajuppigi pildile saada, kuid põld eest ära ei jooksnud, seega
sain selle pildile. Pärast andis küll rattaga lapsele järele kimada, sest
jooksutempo oli tal üsna kiire. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar