neljapäev, 2. jaanuar 2025

Aasta 2024. tänu

 

Üks ilus arv siin maises ajaarvamises on taas ajalugu. Alles algas ja juba lõppes, nagu müstiline vilgatus oli. Samas sellesse aastasse mahtus nii tohutult palju ja seda õnneks isiklikus plaanis hea poole pealt. On olnud ka hirme ja ärevust, aga olen suutnud end kokku võtta ja jätta need hirmud seljataha. Tänu sellele olen saanud teha nii mitmeid asju elus esimest korda, ning uued kogemused on minu do-to listis juures. Mul on olnud sel aastal äge elu ja minu tänutunne ulatub juukseotstest varbaotsteni.

Suurimad sündmused olid kindlasti meie reisid. Olen tänulik perele, kes on toetanud minu elu igati, just tänu neile on teoks kõik reisid ja muud käigud. Ei julge öeldagi, mitu korda ma sel aastal lendasin, kuid see kõik on teoks saanud vaid tänu omadele. Üks neist on mind kutsunud, teine on pakkunud kodust tagalat ning kolmas hoiab ikka kätt pulsil. Minu selle aasta reisipagasis on kuus uut riiki ja kaks vanagi üle vaadatud. Ja see teeb mind õnnelikuks. Maailm on nii ilus paik ja tahaks seda kogeda ikka veel ja veel.

Maailm on ka meie väike Eesti, ka siin saab avastada ja rõõmustada nende avastuste üle. Mind tegi õnnelikuks ka see, et elu esimest korda käisin rabas ujumas ning Soomaal kelgutuuril. Et ma lisasin oma etenduste pagasisse mitu head kontserdielamust ning teatrikülastust. Huvitavaim oli Ugala teatriga linnapeal jalutamine ja Endlas „Rocco ja vennad“ ning muidugi Dagö kontsert. Et minu lugemistepagasisse mahtus 60 raamatut, millest enim jään mäletama Kaheksa elu (Brilkale) ja Romain Gary „Elu alles ees“. Et minu käsitööpagasis on palju sokke, vahva tikitud kotike ja heegeldatud totsikuid.

On olnud väga ilus suvi, mis kasvatas meile uhked kõrvitsad ning palju porgandeid. Kartuli saak oli lausa rekordlik. Meil on uus edev pereliige ja meie kiisu on üliäge tegelane, kes arvab oma urisemistega end ka koeraks olevat. Mulle meeldib meie kodu ja ma armastan seal toimetada.

Olen jõudumööda utsitanud end kõndima, võimlema, venitama. Tunnen end tervena.

Jah, kindlasti on neid asju, milles või mille-kelle pärast ma end hästi ei tundnud, aga jäägu see igavesti maha vana aasta selja taha.