Sulle, kes Sa kaugel

Õhtused nikerdamised on viljakandnud ja valminud on kaks jõulusokki sinna kaugele, kus meie mõistes jõulud ei näe välja sugugi mitte meie jõulude moodi. See paik, kus talvel on soe, tegelikult lausa kuum, kus pole lund ja lörtsi, pimedust ja raagus puid, on ju jõulude pidamiseks eriskummaline.  Igatahes minu laps seal on, ja kindlasti tähistab ka jõule. Mina aga otsustasin saata talle tükikese kodusoojust oma kätetöö näol. Seekord valmistasin jõulusokid, mis on ka traditsioonilisest pisut erinevad ja täiesti oma nägu.

Minult on küsitud: kuidas sa lepid sellega, et laps nii kaugel on? Ja mina vastan, et laste otsuste ja valikutega on mõistlik leppida. Oluline on ju, et nad oleksid õnnelikud, et nende hinges on rahu ja et neile endale meeldib see paik, kus parasjagu ollakse. Lapsed antakse vabaks siis, kui nad on ise valmis vastu võtma otsuseid. Mina olen seda teinud. Eks ma natuke kurb ikka olen, aga ma saan igal ajal interneti abil kirjutada, tema fb kontot jälgida, instagrami pilte laikida. Ja küllap on ka lihtsam leppida, kui ülejäänud lapsed kodumaal on.