Pimedusega löödud

Nädal tagasi käisin usinasti suusatamas, täna võib vaid sopa sees liugu lasta. Nädal tagasi hakati Rõivast toolilt tagandama, nüüd on uus seltskond poisiohtu poliitikuid uue ministrite kamba kokku ajanud. Kiiresti käivad need asjad kõik siin ilma peal. Mis täna on nii, ei pruugi homme enam olla. Muidu on aga elu meie talus nagu hernes, veereb tasakesi ja argiselt. Kui mõni päev mõtlen, et mida eile tegin, siis nagu ühe hooga ei meenugi. Kui ajusid ragistada, siis: eile hommikul enne tööle minekut olin virk, tõmbasin toa põrandad märja lapiga üle; veetsin 8h tööpostil; tegin muffini vormis kotlette, porgandi-kõrvitsa-kaalika hautist ja keetsin kartuleid; pesin nõusid; koristasin kapipealseid; natuke kudusin oma ammu alustatud kampsunit; lugesin ka veidi ja oligi aeg tuttu minna. Need pimedad sügisõhtud on väga vähe produktiivsed. Loodame, et uus valitsus ei saa pimedusega löödud. Mina küll olen.