Vahelduv pilvisus ja aeg-ajalt tuleb vihma, seega tubane kappide revideerimise aktsioon oli täiesti sobilik tegevus sellisesse päeva. Tuulutasin jälle oma kappe, teen seda tegelikult üsna sageli, hea rahustav tegevus. Seekord tegin südame kõvemaks kui kunagi varem ja ladusin asju kolme hunnikusse: ära andmiseks (uuskasutus), ära viskamiseks ja kuuri alla (nii igaks seitsmeks vaja minevaks juhuks) panemiseks.
Millegipärast olin näiteks alles hoidnud oma raseduseaegseid teksatunkesid. Toona, pea 14 aastat tagasi tundusid need ägedad, täna ma küll selliseid ei ostaks - igavesed kobakad ja rasked, aga siis käisin nendega terve sooja suve ja ära ka ei haudunud :) Miks ma neid nii kaua alles olen hoidnud, sellel puudub isegi seletus. Igatahes nüüd lendasid nad kapist välja.
Siis oli selliseid "äkki läheb vaja" kotte, mida olen ka vist rohkem kui 10 aastat tõstnud ühest kohast teise ja tegelikult ei ole kordagi kasutanud, - läksid needki uut elu ootama. Mingid laualinad olid kunagi vajalikud, nüüd ma enam lauda kindlasti selliste linadega ei kata, nii et good bye.
Eriline kiiks on mul kudumite vastu, neid olen ka tallel hoidnud mõttega, et harutan ja koon uuesti. Ainult ühe kampsuni suutsin prügimäele saata, ülejäänud jäid kas siis uut kapikoristust või tõepoolest kasutamist ootama ;)
Kõige kauem olen alles hoidnud mõned üksikud tüdrukute kleidid (üle 20 aasta :D) ja titekomplektid, mis olid sellised imearmsad ning poisi kõige esimesed beebiriided, mis olid meremehestiilis triibulised, müts ka kõik vastav ja puha. Täna võib küll arvata, et meremeest vast temast ei tule. Kuid sellegipoolest ei suutnud ma neid ei ära anda ega ära visata, toppisin kappi tagasi. Õnneks on meil kapid suured ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar