...no jah, ega ma ju ei arvanudki, et see kõik ainult mulle endale jääb :D Olen nüüd igatahes liigutatud, aitäh Õmblusmamsel tunnustamast. See on nii tore ja annab mulle mõneks ajaks kindlasti tiivad.
Sellise auhinna ringlust olen ma varem ka märganud, aga ennast ma mingiks tegijaks ei pea ja sestap ei ole ma mõelnudki, et mina.... ja sellepärast ei ole põhjalikult selle jagamise reeglitesse süvenenud.
Sellised need reeglid siis on, ei midagi keerulist :
1. Saada link sellele blogijale tagasi, kes sind auhinnaga premeeris.
2. Vasta 11. küsimusele, mis sulle esitati ning küsi oma nominentidelt samuti 11 küsimust.
3. Pärja 11 blogijat sama auhinnaga, kes sinu meelest on seda auhinda väärt ning kellel on vähem, kui 200 jälgijat.
Õmblusmamsel küsib minu käest:
Kui palju aega päevast võtad käsitööle?
Sõltub päevadest, nagu isetegija kogukonnas olen hüüdlause välja käinud: "ei päevagi isetegemiseta", siia blogisse jõudes olen lisanud ka veidi pehmendava lause: "kui käed ei liigu, siis mõte ikka liigub" :D See tähendab, et viimasel ajal on kiire, aga paar tundi teleri ees õhtul ikka koon või heegeldan. Seda võib nimetada ka üleminekufaasiks töisest päevast tudule :D
Kas mõnikord on näputööisu ka ära kadunud?
Päris ei ole. Kui miskit küll untsu läheb (ja seda ikka juhtub), siis mõtlen küll, et enam ei pusi kui ei oska, aga millegipärast olen jonnakas ja teen ikka edasi. :D
Miks blogid?
Küllap on ikka väike sisemine edevus olemas, see on kindlasti üks põhjus. Teisena saab nimetada väljendamise võimaluste vaegust, kui räägin kodus või sõbrannale mõne oma hea mõtte, siis on ta kord ära räägitud ja sinna ta jääb. Aga blogisse postitades on see mõte nagu igavesti tallel, samamoodi ka käsitöö. Ja kolmandaks võivad ju minu mõtted ja ideed inspireerida veel kedagi uutele ideedele ja mõtetele.
Kas teed oma tööd peast, või kasutad ajakirjade- raamatute abi?
Ma kuhjan tohtul hulgal kokku internetist leitud lahedaid ideid, siis mõnikord lappan ajakirju, panen järjehoidjad vahele ja jätan n.ö uute tegemiste järjekorda ootama :D Aga ma saan aru, et see on tühi töö, sest kui ikka mingi tegemise mõte tuleb, siis teen ikka ummamuudu. No mingi proff ma muidugi ei ole, mustreid ise välja ei mõtle, seega neid ma ikka vaatan.
Mis teeb päeva kauniks?
Päike paistab, mingeid kohe-kohe tegemist vajavaid tähtsaid töid kukil ei ole - selline on ideaalne päev. Tegelikult on ikka iga päev kaunis, kui kõik lähedased on terved, ja on antud ka võimalus oma töid ja tegemisi teha nii hästi või halvasti, kuidas siis parasjagu välja tuleb.
Mis värvi on Sinu unistuste elevant?
Unistused on ju helesinist värvi, sellised helged ja õrnad ja käega mittekatsutavad nagu helesinine taevas. Mõni unistus ikka täitub ka ja siis ei ole ta enam helesinine, siis on ta juba selle kättesaadud soovi värvi.
Mulle ka väga-väga meeldib, kui käsitööle on veel midagigi juurde kirjutatud. Ka imelihtsad asjad muutuvad palju atraktiivsemaks, kui neile on väike mõte juurde lisatud. Selline mõtteke ei pea isegi pikk olema, piisab ka natu-natukesest. Aga kindlasti on vähe, et telliti ja siis pilt juurde. Igal asjal on ajend, põhjus ja tagajärg - ja sellepärast on Õmblusmamsli blogi väga hea lugeda. Muidugi on käsitöö ikka peamine, aga lisaväärtuse annab jutuke juurde.
Ega minagi nii väga suur mööda blogisid tuustija ei ole, aega napib, nagu meil enamasti kõigil, aga siiski.... Mulle on silma jäänud selline tore blogi nagu Loomisrõõm, ka tema ei piidu ainult oma käsitöö näitamisega, räägib meile ka muidu olemisest. Igatahes väga inspireeriv ja kohe kindlasti väärib tunnustamist.
Mina küsin:
- Mis on peamine põhjus, miks teed käsitööd
- Sinu arvates õnnestub sul kõige paremini...( milline käsitööliik)
- Mis teeb meele rõõmsaks
- Mis Sind inspireerib
- Sinu unistuste reis
- Kas reisile minnes ka käsitöö kaasa võtad
- Kas kooliajal ka meeldis käsitööd teha
- Kui Sul oleks kuldkalake, siis mida Sa temalt sooviksid
- Sinu lemmik raamat
- Mida tahaksid oma päevas rohkem teha
- Millist käsitööliiki tahaksid veel õppida
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar