Ullallaa

Kui kedagi teist süüdistada ei ole, siis tuleb süüdistada iseennast, ehk juba jälle olin unustamiste lainel. Nuta või naera. Minu kavandatud Pärnu-päev pidi sisaldama nii palju asju, millest sõltus ka järgmise päeva minek, aga kui peas on tont teab mis, siis ei ole mõtet paikapanevaid plaane ka teha. Või siiski, ehk oli seekord süüdi liigne enesekriitiline meel.

Nagu ikka enne minekut, on vaja peast läbi lasta,  mida selga panna. Kuna ilm oli pigem soojapoolne, otsustasin tagi ja teksade kasuks. Pilk peeglisse ütles paraku, et teksad on liiga liibuvad ja tagumine pool ei näe kõige kenam välja.  Viimasel hetkel vahetasin teksad seeliku vastu ja ühtlasi toimus ka kotivahetus sobivama variandi vastu.  Poes hakkasin siis järgmise päeva tarvis valitud kingituse eest tasuma ja mida muidugi ei olnud, see oli rahakott. Ühe hetkega oli plaanidel kriips peal, kõht tühi, joogijanu ka kohe kallal :D Mis siis ikka, jäin last koolist-trennist koju ootama, et minust veidigi kasu oleks. Õnneks oli telefoni aku täis, raamat kotis ja ilm ilus, seega  istusin jõe ääres. Siinkohal ma ei teagi, kas tuli see riietuse vahetusest, ujus mulle külje alla üks noorepoolne meesterahvas ja tundis muret, et mida ma nukrutsen. Eks selja tagant võin ju gümnaasium ka välja paista ;) Õnneks ta siiski mind pikalt pinnima ei jäänud ja nukrutsesin edasi, oodates poissi, kes oli minust vähemalt täna rikkam (olin talle hommikul andnud juuksuri tarvis kümneka ja lootus oli, et võib-olla jäi sealt midagi alles ka).

Olen ikka olnud seda meelt, et kunagi ei tea, mis milleks vajalik on. Täna ma mõtlen, et sünnipäevale oligi tegelikult liiga vara minna. Raha jäi kõik alles, s h ka emotsiooniostud tegemata. Sünnipäevale sõidu asemel sain porgandid üles võetud ning nägin ära kogu presidendi valimiste protseduuri.  Kuigi tulemust ei tulnud, oli  põnev.

Mailis Repsi tütar ütles, et kui ema saab presidendiks oleks ullallaa…., oleks võinud see ullallllaaa ära olla ;)