Poekott

Mõnikord on päris kasulik oma kapisisu revideerida, võib leida midagi, mille olemasolu on päris meelest läinud. Seekord sättisin kapi tagumisse nurka suverõivaid. Mõni neist oli täiesti ilma asjata sealt suveks välja võetud, sest mõni neist jäigi kandmata. Oli ju meie suvi kehvailmapoolne ja teksad ning sviitrid läksid sagedamini loosi. Aga oma riiete tõstmise käigus avastasin, et olen õmmelnud suvel ka ühe koti, mis sobiks vast kõige rohkem rannas käimise kotiks, aga miks mitte ka poekotiks. Kuna rannaga on ammmu lood nagu on, siis niikauaks ikka poekotiks, kuniks rand jälle päevakorrale tuleb. Mööda läinud suvel ei päevitanud ma rannas kordagi, ujumas käisin korra, kuid mõelda ju ikka võib, et ehk järgmine suvi läheb teisiti. 

Kott on õmmeldud vanadest linastest linikutest, südame motiivi heegeldasin jämedama heegelniidiga. Kuna ühel linikul oli narmastatud äär, siis tegin ka ülejäänud osale narmad külge.