Mees hommikul helistas ja teatas,
et Eestimaa teises otsas on lumi maas. Õnneks meil veel ei ole, kuigi midagi
lumelaadset taevast tuleb. Meie õnneks sai meie selle sügise matk ka enne
varajast lund teoks, ehk siis suutsime ajastada oma käigu üsna õigeaegselt,
enne külma ja lörtsi. Seekord matkasime Kaisma suurjärvepuhkeala matkarajal.
Rada on 1,5 km pikkune ja täitsa uus alles, avati selle suve lõpul. Järve
ümbrus on minu meelest üks Eesti kaunimaid kohti: kasesalu, raba, vesi, kõik
komponendid olemas, et väärida nimetust - ilus. Ega matkast midagi rääkida ei olegi, rada on
ju laudadest, komistada ja kukkuda ei ole kusagile, kui kenasti ninaette
vaatad. Seda aga ma ei vaadanud, millisesse asendisse termosekaane avaus jääb.
Võtsin autost oma seljakoti, et siis pärast matkamist ka väike kohvi-koogi paus
ühe varjualuse all teha ja muidugi mida enam ei olnud, oli kohvi. Õnneks oli
kott kohvipidav, nii et auto iste jäi vähemalt rikkumata. Kooki ikka sõime,
kuid igaks juhuks kohvi kotist ei hakanud valama. Olingi kaua ilma äpardusteta
läbi saanud.
Varsakabi usub vist, et on kevad
Sile tee
Veel on mingid värvid looduses
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar