Oma kast ja tahtmised

On taas veidrate unenägude aeg. Milleks muuks saab nimetada unes nähtud raamatu autori nime, mis koosnes ees- ja perekonnanimest (mida ei mäleta) ning kahe nime vahel oli väljakirjutatud määratlus: kuulub teise kasti (näiteks Mati teine kast Kuusk). Nagu India kastisüsteemis, aga millegipärast ma ei usu, et sealgi on inimese ees- ja perenime vahel selline teave. Ei tea kust tulevad sellised mõttevälgatused, sest "Shantarmi" ei ole ma hiljuti lugenud, Epp Petrone kivikultuse peale ei ole mõelnud, rääkimata India muusika kuulamisest või filmide vaatamisest.

Oma päritolult ja meie elukorralduse juures olen ma ilmselt üsna keskmisest kastist, kes kõrgustesse ei küündi ja madalale ka ei lange (vähemalt loodan mitte langeda). Ajan oma asja, saan oma sissetulekunatukese ja majandan end ära ning nõudmised elule ei ole ka nii väga suured. Kuigi, mõnikord ikka tahaks natuke rohkemat küll, kui tegelikult saan. Soojale maale tahaks praegusel aastaajal minna, tihemini teatris, kinos, külas käia, riidedki võiksid garderoobis sagedamini vahetuda. Siis on mul ammuseks unistuseks lillelaud ja ilusama väljanägemisega köögi valamu, pliit ja pesumasin vajaksid väljavahetamist. Siis kuluks ära paar uut vaipa, oma buduaar, blender, uus põrandalamp ja midagi kindlasti veel, sest mõte ju töötab ja see mõte loob ka uusi tahtmisi. Aga olen loomult siiski leplik ja lepin sellega, mis on. Oma-enda kastikeses, oma-enda tahtmistega.