Hakkasin heietama ehk ehe elu käib kauge kaarega

Vaatasin poisitoas Õnnet (Õnne 13), seekord kakis seal lehm. Mõtlesin, et meie poisslaps ilmselt sellist pilti ehedalt näinud ei olegi. Kuid eksisin, nad olevat kunagi klassiga farmi ühiskülastuse teinud. Arvata on, et seal selle aja sees mõni lehm ikka kakis ka. Ehe elu käib kauge kaarega meist mööda. Sellist tõeliselt ja päriselt asjad jäävad aina kaugemale, kaasa arvatud lehmakoogid ja kanakaka. Isegi maalapsele võib lehm, lammas, siga ja kana olla täiesti seninägematud loomad. Metsaloomad on kindlasti rohkem nähtud kui talulauda loomad. Metsaloomade vaatepildile võid lihtsalt kogemata kombel koperdada, kui näiteks lähed metsa luusima, või jooksevad kitsed, rebased, jänesed kusagil põllul ja autoaknast juhtud märkama. Näiteks eile kalpsas üks põder üle tee, õnneks oli juht kärme pidurdama, muidu oleks juhtunud õnnetus. Nii et põtra maanteel võib nüüd sagedamini kohata kui lehma põllu peal.

Enam ei taha ei mina ise, ega ka meist enamus, tunda ja kogeda seda ehtsat elu, sest sellel ehtsal elul on küljes higi ja vaeva maik. Minu kodus peeti loomi ja rügati hommikust õhtuni: loomade talitamine, lehma lüpsmine, sõnnikuvedu jne. Need tööd ei lõppenud iial. Eks meid, lapsigi sunniti tegema, ja mõnikord, tegelikult peaaegu alati, oli see nii tüütu. Ilmselt oleks tüütu ka täna, kui nüüd peaks näiteks lehma lüpsma. Kusjuures aega nagu ka ei näi selleks enam olevat, sest meil, meie väikeste töödega, on ka koguaeg kiire. Mina küll ei jõuaks lehmi lüpsta, lapsi kamandada, sigu sööta, lambaid ajada, peenraid rohida, igal õhtul perele süüa teha ja samal ajal ka tööl käia. Minu ema suutis. Nii et meie, järeltulevad põlved, oleme palju viletsamad, laisemad ja ma ei tea, mis kõik veel. Kuigi ma kahtlen, et ema oma töökoorma üle just väga rõõmus oli, sest rõõmu tundmiseks peab ka aega olema. Hiljem, kui kodust hoolt jäi vähemaks ning pensioniiga oli käes, siis ta ilmselt nautis ja rõõmustas oluliselt rohkem koduse majapidamise üle.

Vaatamata sellele, et endal näib ka koguaeg kiire olevat, on siiski minul aega rõõmustada küll. Hetkel rõõmustan kasemahla üle, mida meie kodukased juba vaikselt tilguvad. Vähemalt see on ehe ja ehtne ja mahe ka ;)