Suvi nagu see

Suveks valmistutakse juba kevadel, et oleks vajalik outfit olemas ning ostetakse suvekleite, plätusid, rannariideid. Sest suvel saab sääri välgutada, ennast näidata ja varbaid tuulutada. Seda tavaliselt või õigemini siis, kui meil suve on. Meil aga ei ole. Õnneks ma ise endale midagi uut suveks ei soetanud v.a sukapüksid. Neid ma kannan ka juulis, mis on enneolematu ja neid ikka kulub. Ainult värvi olen vahetanud mustast ihuvärvi vastu. Lahtise varbaga kingad on saanud minu jalga vaid korra ja kõik vägasuvised kleidid mitte kordagi. Lootus lükkub augustile.

Aga suvi ise on siiski kuidagi helgem ja kergem. Mõnikord koorin trepil kartuleid, mõnikord tassin õhtusöögi õue, ükskord küpsetasin vahvleid meie õuemajakeses. Ning ujumas olen ka käinud, isegi kordi viis. Seega on suvel ikka see õige tähendus ka olemas. Märgilise tähenduse suvele annab minu jaoks ujumine.