Lihtsalt

„Sul on täna kohe eriliselt hea tuju“, ütles perepoeg, kui minu tehtud kringlit lõikas. Tuju tegelikult kringli valmimisele kaasa ei aidanud. Pigem valmis see põhjusel, et kappides haigutas tühjus, kuid siiski oli külmkapis piima ja margariini, sügavkülmas pärmi ja marju ning kaneeli, jahu ja suhkrut leidus ka. Ning sööma ju ometi peab midagi. Üldiselt on nii, et vead kotitäie koju ja varsti on seda tarvis jälle teha. Aga kui pood asub pisut kaugemal, siis võib selliseid päevi ette tulla, kus tulebki kõik kapisügavused läbi inventeerida. Tuleb tunnistada, et tegelikult on kohale jõudnud ka kerge mõttetühjus. Ei mõtle millelegi, elan veel reisimullis, vaatan ja sorteerin pilte, imetlen tehtud videoid ning end tagasi lülitada on pisut raske ja nii on koduste kappide täitmine jäänud tahaplaanile. Kui ikka paariks nädalaks (ja peale) on kodumõtted kõik väljalülitatud, ega siis neid hoobilt sisse ei lülita. Ikka tasapisi. Eile juba meenus poolejäänud raamatu sisu.

Ja ehk ka tuttavate radade tallamine aitab. Vabariigi suur pidu jäi pidamata, eile jalutasin tuttavatel radadel ja vaatasin lipuvärve.