32 nädalat

 @Planeerimisfaasis on lihtne, tuleb otsus vastu võtta ning oma sõnum edastada korraldajale. Õnneks on meil ka korraldaja omast käest võtta – esirändur teab ja oskab reisi väga hästi organiseerida. Nüüd siis oli aeg käes ja terve me pesakond lendas Itaalia poole. Lendamine on ebamugav, aga õnneks vaid 3h ja seekord märkasin raamatu kaasa võtta. Oli väga hea otsus, sest lugemine võttis lennuga kaasneva väikese ärevuse maha ja aeg kulus ka märkamatult. Isegi pidev turbulents ei kõigutanud, isegi. Öine Rooma võttis vastu soojuse ja taksode nappusega. Siiski saime sujuvalt bussi ja takso kombinatsioonis öömajale. Oma reisipäevad kulgesime jalgsi, sest vaatamisväärsused olid kõik jalutuskäigu kaugusel. Ühel päeval kogunes kõndimiskilomeetreid ka 16, aga jalutuskäik seegi. Rooma on  antiikset arhitektuuri , ajalugu täis linn ja eks meilgi oli plaanis vaadata ära kõik turistikad paigad. Pizza ja pastatat söömata ei tohi ka Itaaliast ära tulla ning gelato, sellele ma lihtsalt ei suutnud vastu panna, nii hea jäätis, ükskõik mis maitsega, kõik oli oivaline. Miinus punktid lähevad tänaval vedelevale prügile ja kodutute rohkusele. Reisil olles tahaks alati kõike rohkem ja rohkem sisse ahmida ning kogu aeg on tunne, et äkki jääb midagi olulist nägemata vaatamata sellele, et eeltöö oli tehtud ning kohalikega ka suheldud. Koju naastes aga tõdesin, et kõike oli parasjagu.

@Kodust vaid mõni päev eemalviibimist on muutnud lilled peenral nukraks, aiamaal on kõrvitsad paisunud ning vaated on muutunud sügisesemaks. Kaserivi on puhta kollasekirju. Vihmakest on liiga vähe olnud ja kõik taimed kannatavad janu käes. Püüan oma kodutöödega taas järje peale saada. Täna toimetasin tomatite, kurkide ja ubadega. Miskit läks purki ja  midagi ka sügavkülma.

@Sama nukrad nagu on mu lilled, olen ka ise. Meie 9-aastane tore kooselu sai otsa. Vaene kiisu lõpetas oma elu autorataste all. Ta oli innukas hiirekütt, võib olla olid koduümbert hiired otsa saanud ja ta otsustas kaugemaid jahimaid vallutama minna. Kes teab!? Nüüd annab harjuda ilma kiisuta. Iga loom, mille oled endale taltsutanud, kasvab südame külge ning on meeltes veel pikalt. Tänagi kuulsin verandal krabinat ja esimene mõte oli - meie kiisu.

@Õhtud on juba pimedad, tähise taevaga ning kuidagi ei raatsi ärkvelolekust loobuda. Selles öösoojuses on lihtsalt hea istuda ja vaadata ja mõelda ja unistada.

@Läksin garaaži ühte mööblitükki lakkima. Oli selline väike 10 minuti töö. Garaažist väljusin aga 5h hiljem ülepea tolmune, käed mustad nagu ühel õigel töömehel. Ootamatult isutas sealset segadust koristama hakata. Süsteem peab olema, seda ma üritasin luua. Samas minu mõtetes ja plaanides süsteemi pole, lähen ühte asja tegema ja jõuan sujuvalt teise asjani. Aga pole vist ka paha. Kui plaanitud asi ei liigu, siis miski ikka liigub. :)