******

 

*Nii kena kevadine ilm, sain keset tööpäeva sellest varbaotsaga osa. Õhtu oli sõbrannade päralt, kõigil meil klappis aeg ning saime suud oma vahepealsest elust puhtaks rääkida, olime ju näinud viimati kuid tagasi. Ja meil oli, millest rääkida, sest kogu aeg toimub midagi, ning mõnikord toob elu ise juhtumised kohale.

*Kui elu on andnud lapsed, siis annavad nad igal juhul midagi tagasi pärast kasvatamise rõõmude ja raskuste aastaid. Mina sain reisil käia. No näed, milleks lapsed on vajalikud, nad organiseerivad minu eest, minu asi oli ainult kohal olla õigel ajal. Tore oli kulgeda mööda Milano tänavaid, vaadata ilma ja inimesi, olla juba kerges kevades. See linn mulle meeldis, siin on kuidagi oskuslikult vana ja uut kokku miksitud. Ja muidugi see Duomo esine väljak, kus tänavamoosekandid endale leiba teenivad, end näitavad, oli mõnus. Italiano mesihäälte vastu ei saa ikka miski J

*Läbi nagu läti raha. Jõudisme koju öösel. Teed olid libedad, üle 70ne ei julgenud kiirust aretada, kõik uljamad lubasin lahkesti mööda. Minu sõitmine läks õnneks, kuid ühel meiega sama tee jagajatest õnne polnud, oli upakil kraaviperves. Võtab õõnsaks selline vaatepilt. Täna siis kuden, teen vajaliku asjad ära ja ebavajaliku jätan. Õnneks on laps mul kodused toimetused enda kanda võtnud. Taas kord – õnn on, et lapsed on :D

* Keegi käis minu arvamust küsimas. Olin osavõtlik ja arvan temaga samamoodi, aga vastutust ei taha endale võtta. Võib olla ei ole õige olla see klaver põõsas, aga ma olen.

*On taas talv, lund tuli korralikult ja sain taas lumelükkamise trenni teha. Mõnest kohast oma õue peal võiks ju läbi ka sumabata, aga kui lund loopima hakata, osutub see töö üsna toredaks, ja see on nagu pererahva virkuse näitaja. Mis siis, et vaatajaid ei ole J

*Loen Backmani, ja mul on kahju raamatut käest panna ja muid tegevusi teha, sest see raamat haarab mind endasse, masendab ja rõõmustab ühteaegu. Tahaks osata ka ennast nii väljendada, et kõik tundmused, mis minus on, oskaks kirja panna täpselt nii, kuidas tunnen. Kuid meil, lihtsurelikel, ei ole seda oskust - tundeid ja mõtteid on peas palju rohkem, kui neid sealt välja voolab. Pigem loen Backmani ja noogutan, et jaa, on küll nii, mina arvan ka selliselt.

*On vanana päevad, intensiivsed, rõõmustavad ja väsitavad ka. Päevakava sisaldas spaad, ühte töötuba ja niisama olemist. See niisama olemine tuleb hästi välja, sest nutihoidjad olid igal kaasas. Aga spaa oli vast kõige ägedam, sest sain ise ka mõnest torust alla lasta ja lastel oli tore. Nii tore, et tükk tegemist oli õigel ajal ära tulemisega. Töötoas ilmnes meie tütarlapse andekus, samas minu mitteandekus. Aga koos teha ja olla, see on ülim kingitus.