Mul on kohutavalt paha tunne, kui ma millegi vastu eksin,
ükskõik, kas siis tööl või kodus. Ja aeg-ajalt ma eksin, mitte küll iga päev,
aga seda tuleb ikka ette, vist liiga tihti. Omast arust olen salliv teiste
eksimuste suhtes, sest oleme ju inimesed, kes kõik teevad mingeid vigu, ka need
kõige täiuslikumad. Ütlen ikka, et kirurgiks minusugune ei saa, kirurg ei tohi
eksida. Õnneks ei ole tahtnud saada ka. Aga sellegipoolest ma põen, ikka kaua,
ka mingit väikest susserdust, millest tegelikult suurt kahju ei sünni. Nüüd
sain hakkama asjaga, millest sündis mingil määral kahju, kõige rohkem endale,
meie perele ja teistele ka. Ei teagi, kui kaua see paha tunne nüüd kestab. Raskmatel hetkedel näen oma unenägudes ema,
küllap ta annab märku endast ja lohutab mind, et kõik ei ole kõige hullemas
seisus. Tegelikult ei olegi, lihtsalt ma ise vist tahan olla pr täiuslik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar