Vahelduseks
on päris tore, kui nädal algab pealinna külastamisega. See on nagu prauhti
visatakse sind möllu keskele ja ei ole siin mingit igavlevat mökutamist ning
tempokas nädal võib alata. Olen küll suur autosõidu armastaja, aga mõnikord on
mõistlik ka bussiga sõita, nii ka seekord – läksin bussiga, mis kulges küll
sujuvalt, aga väike tõrvatilk siiski ilmestas seda sõitu ka. Üldiselt ma suhtun meie teeninduse tasemesse
väga hästi, sest tavaliselt ongi see hea ja neid kordi on ikka haruharva, kui
miski häirima jääb. Millegipärast on minu halvad kogemused just bussijuhtidega
seotud. Seda muidugi mitte minu otseses suhtluses, sest mina naeratan enne ja
koogutan pärast ning üleüldse olen ettevalmistunud bussisõiduks, s.t et
rahakott on välja otsitud ja raha ka tavaliselt enam-vähem täpne. Eilsel sõidul
tuli aga bussi üks vana mees (silmaga näha, et pensionär) ja kohe ei öelnud, et
soovib sooduspiletit ning rahakotti ka alles õngitses põuest. Sellepeale sai ta
kuulata kurja häälega monoloogi, et miks te kohe ei öelnud jne. Saan aru, et on
tüütu jah kõigi käest küsida ja üleüldse peaksime me kogu aeg olema mõistlikud
ja mitte millegi vastu ei peaks eksima ning kõike peaks oskama ette näha.
Samas
linnaliini piletit ostes küsis bussijuht ise minu käest, kas soovite sooduspiletit
ja siis veel, aga teil väikseid lapsi ei ole, sest lastega olevat ka mingi
soodustus juures vms. ja kõige lõppu sooviti meeldivat reisi. Selline pikk jutt
ja ei mingit närvilisust!
Tilk
tõrva rikub meepoti, kuigi usun siiralt, et enamasti on bussijuhid sõbralikud
ja teevad oma tööd ikka südamega.
Pealinn
ise aga on ju vahelduseks päris tore – jõulud on nii tänavapildis kui
kaubanduses ammuilmagi päral, inimesed sagivad siia sinna ja minul lihtsalt
meeldis seda virr-varri kõrvalt jälgida. Muidugi mööda poode käisin ka ja isegi
mõni jõulukink sai kotti poetatud. Seega on midagi jälle ettevalmistustest tehtud
ja sammukene jõuluõhtule lähemal ning võin igati rahul olla ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar