Kas on juba ostetud

Tegin endale toreda linnakäigu päeva, mida täitis üks iluprotseduur, üks loeng ajaloouurimise teemadel ning ohtralt poodlemist. Tavaliselt ma ei armasta mööda poode saalida, kuid seekord vajas aeg parajaks tegemist ning paar kinkekaarti realiseerimist. Üks kinkekaart oli lapse oma. Tal oli oma soov enne netist välja vaadatud. 

Mäletan nii hästi, kui minu ema käis linnas ja meie, lapsed, ootasime põnevusega, mida ema linnast toob. Kui muud ei toonud, siis linnasaia ikka tõi.

 Nüüd neid linnasaiu ei igatse ka lapsed enam mitte ning ootus on asendunud või õigemini täidetud pideva helistamisega. Eks seegi on ootus: kas on juba ostetud, kus maal nüüd oled, kas juba hakkad koju tulema? :D  Nii suur oli tahtmine oma uut JuicySusi clear green´i näha. Vähemalt saamiserõõm oli ehtne ja esimesed päevad on näidanud, et ehk ei jää niisama nurka konutama. Hakkasin mõtlema, et tegelikult on meil neid asju ikka päris mitmeid, mille oleme meie isaga välja valinud, ise arvates, et on lahe asi, kuid laps millegipärast ei huvitu ja seisma see asi jääbki. Samas ei saa ju ka last süüdistada, sest see meie valik on sisuliselt talle pealesurutud valik.  Ajad on lihtsalt nii palju muutunud ja võimalusedki avardunud. On tore, kui valida osatakse ja ka teatakse, mida tahetakse, siis on rõõm ka emade-isade poolel.