Kui sünnipäeva otseselt ei pea, siis ta kestab nädal aega
või kauemgi. Tänaseks on üks sats sõbrantse veel käimata. Mulle ei ole kunagi
meeldinud oma sünnipäevi selle sõna otseses mõttes pidada. Päriselt pidanud
nii, et kutsun külalised kokku ja istume pika laua taha, olen vaid ühe korra -
siis kui sain 25. Nüüd oleks põhjust olnud küll, aga kuidagi ei suutnud välja
mõelda, et kuidas ja kuhu. Ja jäigi ning hea oli. Mulle meeldivad pigem
sellised vaiksemad ja väiksemad kokkusaamised. Kui kodus ise sünnipäeva
korraldaksin, siis rääkimise aega nagunii ei jääks ja selliseid häid
tuttavaid-sõpru on tekkinud aegade jooksul mitmeid, kes üksteist ei tunne.
Seega pidasin mõistlikumaks mitte kedagi kohale kutsuda. Öeldakse ju ka, et
koeri kutsutakse, õige mees tuleb ise. Ja neid õigeid jagus pea igasse päeva.
Olen väga õnnelik. Oli üllatuskülalisi, keda poleks osanud oodatagi,
oli n.ö kindlasti tulijaid.
Ei saanud pildistamata jätta nii ilusat oksa |
Igal õhtul küpsetasin ja keetsin midagi, et siis järgmine oleng
maha pidada. Ka see oli tore. Isegi see mõtlemine, et mida pakkuda ja siis
selle väljamõeldu valmistamine, oli mõnus. Alati ma söögitegemisest just ei
vaimustu :D Seekord ei läinud ka n.ö
vana rasva peal, vaid katsetasin päris uusi asju ka. Näiteks heeringa torti, mille retseptis oli minul ka aurutatud porgand ja hapukurk, juustukooki,
kartulikeeksi, kohupiima-ananassi kooki, mille poole jahu koguse asendasin kaerahelvestega. No olen ka natuke edev, kui midagi on ummamuudu
tehtud, siis ikka keegi küsib, et kuidas tehtud, ja mina saan jagada retsepti
ja tunda end õhku tõstetuna :D.Neist lemmik oli kindlasti heeringa tort. Mina kasutasin Pärnu tavalist lahtist vormileiba, võib-olla oli ka see õnnestumise põhjus. Igatahes maitsev oli.
Nämma heeringa tort |
Ja sünnipäev mööduski otseselt pidamata, aga siiski peetud :D.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar