27. nädal

 

*Mis esilagu näib kohustusena, see hiljem võib siiski olla tore. Käisin endist töökaaslast sünnipäeva puhul tervitamas. Ei tahtnud nii väga minna, sest ei klappinud ajaga ja külakostiga. Aga lõpuks siiski näpistasin tunnikese hommikust, korjasin suure kimbu karikakraid, kommikarp oli eelnevalt olemas ja tegelikult oli hea rahulik teda seal kuulatada.

*Andsin ussile teed, roomas teine rahulikult üle tee. Oli vist nastik ja ka see uss on vastik. Kuid mul pole südant isegi selle jaoks, et autoga talle otsa sõita. Las elab rõõmsalt oma ussi elu edasi.

*Käisin ujumas. Läksin väikese skepisega, sest ma ei tea, kui puhas see vesi on. Silmaga hinnata ei oska ja kirg vee ja ujumise vastu on suur. Tulid veel üks härra ja noormees. Mees tegi juttu vee puhtuse kohta. Tunnistasin, et pole kindel. Tema teada olla puhas, naabrinaine olevat öelnud. Kui nii siis nii. Teadjamad on rääkinud J

*Võtsime sõbrannaga ette väikese ringsõidu mööda armast kodumaad. See „väike“ oli ca 700 km. Hea oli olla spontaanne: peatuda seal, kus tuju tuli, sisse põigata sinna, mis huvitav tundus, sulpsata järve, kui keha jahutust nõudis, ronida vaatetorne mööda, uudistada aedu ja kohanimesid. Meil oli lihtsalt tore. Imeline see Setomaa.

*Tahaksin ka endale või õigemini oma koju siili, pääsukesi ja järve. Millegipärast ei tee pääsukesed meile pesa ja siilipoisid ka ei tule. Järv on, aga see on kehvakene. Täna tegin ikkagi otsuse, et kuna ma selle vee puhtuses kindel ei ole, siis parem ei uju. Isegi kellegi naabrinaise teadmised mind ei veena.

*Käisin oma 90 aastat tädikest hooldekodus vaatamas. Talv ja kevad läksid nagu läksid ning ma ei ole teda tõesti pool aastat silmast silma näinud. Jõulust jaani oli aeg tema kallal tööd teinud veidi küll, dementsuski oli süvenenud. „Kus sa nüüd elad… kas sul tööd on… mitu last sul on… kas koolilaps ka mõni… kus sa nüüd elad… mitu last sul on…“, need küsimused kordusid iga minuti tagant. Proovisin siis vanemaid asju küsida, aga selleski osas oli olukord kehvemaks läinud. Elu!

*Ma nii põen oma eksimuste pärast. Täna rikkusin liiklust. Rumal olin, mis muud. Ei mõelnud, et otse tulija tuleb enne läbi lasta. Õnneks oli see tulija ettevaatlik. Kohe väga paha maik jäi man.

*Koduloomad on meil maja tegelikud peremehed. Täna kass põõnas põrandal ajal, mil mina põrandaid pesin. Nühkisin siis kiisu ümbert ära, mitte ei raatsinud teda eest ära lükata J

*Mees helistas ja teatas, et läheb reedel koosolekule. Küsisin, et kas liitusid EKRE või mõne muu erakonnaga. Ega ei, tema koosolek ja erakond on jõgi ja teised temasugused kalahullud :D