*Maa on nii märg, et jalgeall lirtsub. Samas
õues on suht soe, ja kõpitsesin õhtul lillepeenarde kallal. Pärast vaatasin
mitu tundi telefoni. No ütle nüüd ajaraiskajat, ega ma seal midagi asjalikku ju
ei teinud, lihtsalt vaatasin ühte vlogi, teist vlogi ja kolmandat vlogi. Mind
inspireerivad need noored jutustajad kasvõi koristama. Kuid kahjuks oli kell
palju, seega läks saadud inspiratsioonilaks raisku 😀
*Oleks meil üks kitseke, saanuks ta palju
rohtu süüa. Muru kasvab selle sooja ja vihmaga ülihästi. Olin sunnitud niidetud muru kokku
riisuma ja komposti vedama. Kitsekest meil ju pole.
*Terve Eesti ehitab vist. Mul oli aega
ehituspoes aega veeta, sest mu küljeluu unustas, läks koju seda unustatud asja
üle vaatama ja mina jäin poodi aega parajaks (loe: vahtima) tegema. Oma
vaatlusel tuvastasin, et väga suur külastajate inimgrupp olid noored pered,
isa-ema, 2 või 3 last. Valiti laminaati, põrandaplaate jm vajalikku, isad
tähtsalt koguseid arvutamas, emad lõplikku valikut tegemas ja lapsed arvasid ka
midagi, aga enamasti ajasid oma muud valikut peale või hüppasid siis niisama.
Selle peale ajamisega jäi kõrvu déjà-vu-na
ühe ema vestlus lapsega, kus ta mainis ka asjade rohkust ja kokkuostmise vähest
mõttekust. Mina premeerisin end ootamise eest ilusa siilikübaraga. Õue ju ikka
võib lilli juurde osta 😀
*Sõbranna käis lobisemas ja meil oli vähe
aega, seetõttu me jutud olid nii seinast seina ja jäid kuidagi poolikuks, sest
mõtted peas jooksid ülikiiresti ja uus mõte sõitis jälle sisse ja vana teema
jäi sinnapaika. Superstaarisaates oli tore kohata ühte tuttavat nägu. Ja ega ma
ei suutnud jäätist, mis kapis oli, söömata jätta. Hea oli 😋
*Vaatasin oma andmeid riigiinfosüsteemides,
sest kunagi oli mul ka hot-i postkast, seega otsustasin kontrollida, et kas mu andmed ikka
on muudetud. Digiloos leidsin oma rahvuse: abasiin.
*Olen nüüd veendunud, et töö teeb inimese
õndsaks. Hakkasin õhtu eel hoovi tänavakive puhastama. Tööriistad olid
algelised, seega võttis kõik aega, ja nii saabus märkamatult õhtupime. Oleksin
võinud ju pigem lugeda, koera paitada, logeleda. See hoov on meie oma privaatne
ala, ja ega see ülemõistuse hullus olukorras ei olnud. Aga lihtsalt hakkasin
tegema, töö tulemus oli kohe näha ja tunne endas oli mega hea, nagu oleksin
midagi suurt teinud.
*Õhtust üksindust leevendab telefon. Rääkisime
maast ja ilmast, seega teemasid jagub, alustades Kaja Kallase juustest,
lõpetades koolide sulgemise teemadega. Jäime ikka positiivseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar