*Võtsin ette ühe keerukama kudumistöö, mis keeruline kahe lõngaga kudumise armastajale ei ole. Mina aga mina eelistan ühe lõngaga mustreid ja mulle on keeruline, sest pean kogu aeg jälgima mitu silmust ühe värviga ja mitu teisega. Aga kõik armsa lapsukese heaks ja see kudumine paneb mind pigem ette kujutama, kuidas ta seda kampsunit kannab ja kui armas ta selles on.
*Saaksin võib olla oma elujärge parandada, aga ma ei tee seda, sest jänes istub mul püksis. Ma ei usalda ennast mitte üks põrm. Tean küll, et olen võimekam, kui endale luban, aga enesekindlus ei ole tugev külg. Seega lasen edasi vana viisi. Ega see "vana viis" ka ju halb ei ole, sest selles on pisut loomingulisust ja natuke väljakutseid, natuke seanaha vedamist ja homsele lükkamise võimalust ka. Selle viimase kaotamist kardan vist eriti.
*Taas vihma kord. Ladistab korralikult. Mul veel kõik peedid-porgandid maas.
* Hommik ehmatas öökülmaga. Mul kõik aiakraam maas. Kabatšokid olid uue hooga just hiljuti kasvama hakanud ja parajad nupsukesed küljes. Panin end enne tööle minekut maatööriidesse ja korjasin need nupsukesed külmunud lehtede alt kokku. Ka punapeedid kraapisin mullast välja. Porganditel-porrul pole veel häda. Igatahes saab küll enne palgatööd midagi suuremat kodus tehtud, kui vaid tahta.
*Tänased vestlused olid hooldekodude teemal. Elu, mis muud. Kahjuks on see nii, et elulõpp on mõnel vaevalisem. Ja seda vaeva pikendab hunnik ravimeid. See ei ole ju enam elu, kui ei ole võimet liikuda, ise pissile minna. Tema ema oli öelnud, et miks mul suremine nii kaua aega võtab. See lause vanainimese suust on nii ahastav, et lausa valus.
*Õues möllas nii suur maru, et elektergi kadus. Ütlesin mehele, et täna telekat ei näe, hakkame joogatama. Selle jutu peale käis klõps ja elekter tuli tagasi. Nagu tema mugavusehoidja-ingel oleks kuulnud :D Minu võimalus kadus, mitte et mul üldse šansse oleks teda joogamatile vedada aga üksinda joogatasin ikkagi.
* Täna oli korralik öökülm, kõik, mis nüüd väljas, muutusid kringliks.
* Need sompus sügisilmad mind südikaks just ei tee. Eile tundsin, kuidas pisiasjast hakkas pahameel kerima ja kerima, ööselgi segas see pahameel und. Tänaseks siiski klaarus ära, sest jummal, mis pisiasjad, mis pahameel. Milleks? Pigem on need iseenda iseloomu nõrgem lüli, mis laseb häiruda kellegi teise elust. Hea seegi, et ise aru saan :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar