Kahekümneüheksas

 

*Kõigepealt ei saanud ma aru, kas üldse ja mis sorti salatit pean tegema, sest vastuoluline info tuli. Asusin siis telefoneerima ja selgus, et juba tehtud plaanid on jõus ja mina teen ikkagi ainult punast salatit. Paanikaosakond oli aga juba tööle hakanud ja olime terve suure potitäie kartuleid kartulisalati jaoks keema pannud. Nüüd ei jää muud üle, kui süüa kartuleid seitsmel erineval moel.

*Kui on sünnipäev ja palju rahvast koos, siis on paras mäsu ning suhtlemise võimalus seega väga pealiskaudne. Räägid ühe ja teisega, mõni ei suuda juttu ka lõpuni kuulda, sest tähelepanu hajub järgmisele. Kuid suguvõsa oli koos ja oli üsna tore olemine. Õhtuks tundsin end sellest mäsust päris väsinuna. Ei kujuta ettegi, kui väsinuna end üheksakümneaastane sünnipäevalaps tundis.

*Kui muud ei ole, siis moosi peaks ikka olema, seega keedan veel viimastest sibulaõuntest magusa moosi. Kevadel kardeti nälja-aastat suure põua pärast, nüüd sügisel seda nälga aiakraami poolest siiski ei paista. Vaid porgandi saak jäi kesiseks just selle põua tõttu. Sel aastal seda moodi. Täna pean end tegelikult sundima kõike tegema. Eilne kuidagi sussutas mind läbi. Võib olla olin ka emotsionaalselt üles köetud, sest päev varem oli mu tädike ärevuses ja kartis, et kõik ei suju. Mina jälle tahtsin neile meele järgi olla ja kartsin, et minust mitte olenevad tulijad ei saabu õigeaegselt ja siis ei jõua mina ka varem. Ma tean, et ma ei pea olema kellegi meele järgi, aga eakas inimene on omas ajas kinni ja ei taha tema ootusi tühistada. Las temal olla ka mõni vähene rõõm olemas.

*Nii mitu päeva on mööda läinud kuidagi märkamatult, mälumärkmikku pole midagi märkinud. Võib olla sellepärast olen unustanud, et nii palju frustreerivat on ümberringi. Maailmas, tööl, kodus vist mitte, aga kui mujal on jama, siis kodus ka kipub see meeleolu minema. Ilmadest ei peaks miski sõltuma, aga siingi on pimedus, vihm ja lörts igapäeva kaaslased. Nii et üks hala ja aega ka ei ole. See õhtune pimedus võtab mingi osa aktiivsest ajast endale. Kuigi et kaasa silmis näen sädet uue väljavaate puhul töörindel, mis on igavesti tore, sest kui üks pool on rõõmus, siis natuke ikka nakatab ka.

* Sattusime õigel ajal õigesse kohta. Nimelt Öömüük andis meile üsna hea sooduse. Tegelikult läksime lihtsalt vaatama. Olime seda meelt, et oleme nii palju tööd küll teinud, et võime uue diivani endale lubada. Siis sattusin veel soodsa fiskarsi pannile peale ja hinges kohe rõõm heade juhuste tõttu.

* Tubane olin terve päeva, sest toas on palju teha. Polegi olnud aega seada oma asju kenamasse vaatesse. Tegin seda mõnuga. Lisaks vuristasin vända-singeriga 10 m kardinaid. Mulle hakkab juba väga meeldima see uus kodune interjöör.