*********

 

*Ei oska seletada, miks, aga esmalt hakkas neile silma kutsa tekitatud kriips laua jalal. Laud ise on uus, omalooming, absoluutselt ainulaadne. Ainult jah, see õnnetuke kriipsuke on defektiks. Miks see vigade märkamine esimesena tuleb? Oleks ju võinud alustada lauast ise, et uus, kes tegi, kuidas tegi.:)

*Tegin mai tuld, vast hoiab kõik halva eemale.

*Taevas nii sini-sinine ja päike lõõskas terve päeva. Toimetasin pool päeva õues ja siis lugesin süüdimatult raamatut. Sattusin nii hea raamatuga kokku, et see lausa tõmbas enda poole. Õhtul vedasin end trenni. See „teeme ennast tugevaks“ vist toimib, tegin oma eas ühe sellise harjutuse ära, millega ma pole elu sees hakkama saanud. Hakka või uskuma, et kõik on vaid mõtlemise ja harjutamise küsimus. Igatahes olen uhke enda üle.

*Inimese aju on vist nii ehitatud, et ole sa nii lahke kui tahes, üks kadeduseuss istub ikka su sees. Mina tegin, tema ei osanud, ja ta oma mugavusest või millest ei soovi ka õppida, aga kiituse võttis ta rõõmuga vastu, vaikides maha ise enda 0 rolli selles töös. Proovin siin leida talle vabandusi.

*Oli tore päev, sest viisin ämma külla. Võõrustaja oli väga rõõmsameelne ja jutukas, optimistliku meelelaadiga. Sain ise ka sealt mingi nägemuse vananemiseks. Kui selleks üldse saab nägemust olla. Sõita oli tore, sest looduses on praegu nii ilusad õrnad värvid, kraavid kollendasid varsakapjadest, kasesalud on juba hiirekõrvas, mis muud kui ilus Eestimaa ja inimesed.

*Toredatel päevadel on õnneks võimalus korduda. Kui terve päev oli aega oma õues toimetada ja nii palju tegemata asju korda saada, siis liigitub see päev ülitoredate hulka. Hoogu oli, indu oli ja sellest jäid maha pestud aknad, isegi kasvuhoone klaasid said küüritud. Kiisul hea vaadata.

* Tere tulemast, Abdullah! - Vaba Lava Narva teatrikeskuse etendus väärinuks rohkem publikut. Etendus oli hea, hirmutav, tõsisel teemal. Head näitlejad ja kogu see kontseptisoon kutsus kaasa ning oli ka lihtne jälgida. Igatahes oli hea valik ja hea otsus vaatama minna.

*Kuidagi kööbakil ma istusin ja selja ära nikastasin. Olen väga hellik oma mõttemaailmas, silme ees hakkasid jooksma väga vastikud pildi, et mis nüüd küll kõik. Hommik ei olnud ka õhtust eriti targem, oli tunne, et sinna voodisse ma jään ja tööle minna ei suuda. Aga jõin vett ja  kogusin end veidi ning lõpuks ei olnud ju väga sel päeval vigagi. Proovisin end venitada ja määrida ning sain ilma valuvaigistiteta hakkama. Võtaks nüüd selle kööbakil istumise tagasi, kui saaksin.

*Nojah olukord kestab, eesootav sündmus on vist tugevam mõjutaja kui kööbakil istumine. Sunnin end tegevusse, vähemalt maad kaevates probleeme polnud.

*Ikkagi kööbakil istumine oli süüdi. Olen väga arsti usku ja tema kinnitas minu diagnoosi. Olen kuulnud mõnikord oma arsti suunal negatiivseid jutte, aga minu hinges on siiras tänulikkus. Ta kuulas, ta andis nõu, ta ei laitnud, ei halvustanud ega naernud välja. Tema kabinetist väljusin mitu koormat seljas vähem.

*Emadepäeva eel saavad need lapsed, kelle emad on kalmistul, hoolitseda vaid surnuaia platsi välise korra eest, süüdata küünla ja mõelda ning meenutada. Võtsin ette selle teekonna veidi varem, sest õigel päeval on mind õnnistatud ise ema staatuses olemisega ning seega kuulub aur lastele. Vaikuses ja rahus ma seal riisusin, istutasin, kastsin ning silme ees olid meie viimased kohtumised.

*Jah, ka minu lastel on see aeg käes, mil vaadates nende sõbrannasid, keda pole näinud aastaid, näed vananemise märke. Kui kahekümnendad muudavad vähe, siis kolmekümnendad toovad mingil määral muutuse kaasa. Ja seda mitte ainult väliselt. Kes oli paksemaks, kes julgemaks, kes rõõmsamaks. Keegi on saanud lapsevanemaks, keegi on karjääri teinud. Oli vahva seda rahvusvahelist melu jälgida.

*Sibulad mulda, taimed mulda, on taas see aeg aastast, mil külvad ja istutad ning siis hakkad iga päev ootama tärkamisi ning jälgima taimede kasvu. Tegelikult teen seda juba üsna pikalt, Olen aastaid üritanud äädikapuud kasvama saada. Kasvama hakkab kenasti, aga see esimene talv, see on komistuskiviks. Möödunud aastal istutasin kahte kohta lootuses, et üks ikka jääb. Nii ma siis käin ja teen iga päev pungavaatlust. Praeguse seisuga võin öelda, et üks taim kasvab. Olen nii rõõmus.

*Vääga mõnus suvine soe saabus. Õhtul ikka natuke aega jäi selle sooja jaoks ka peale istutamise ja kastmise. Energiat annab selline ilm palju.

*Pakkisin jooksvalt, sest taas on mineku aeg. Siis asusin teele ja jope jätsin varna. Iga kord mingi susser vusser. Loodame, et seal kaugel kaugel on ka ilm ilus ja kui ei ole, siis sall ja saunalina peavad aitama.

*Salaja ei saa isegi reisile minna. Hoidsin oma sisemise ebausu pärast oma plaane salajas. Aga siis Tallinna sadamasse suundudes oli esimene kohtumine lapsepõlve sõbrannaga.

*Helisingis oli mõnus, see soe mängis kaasa muidugi. Käisime Odis ja kohvikus, kõndisime väga palju samme, vaatlesime linna linde ja rahulolevaid inimesi. Meie muidugi kiirustasime, aga rahva rahulolek hakkas silma. See soe on tõesti suur energiaallikas. Meie suundusime lennujaama, et alustada oma sisemise maadeavastaja unistust täitma.

*Nädal eemal oli muutunud palju. Suur osa tulpe olid ära öitsenud,  äädikapuu lehed külge kasvatanud, toidud kapis hapuks läinud ja isagi pooleliolevale raamatule oli kogunenud tolm.

*Vaatamata väsimusele olen õnnelik. Esmalt kiidan ennast jah-ütlemise eest, kiidan selle eest, et julgesin minna ja olla. Olen tänulik lapsele, et ta mind kutsus, et  ta pani mind olukorra ette, mis sundis eneseületusele (nüüd olen õnnelik, et sain hakkama). Jah, reisimine on see, mis annab vähemalt mõneks ajaks tiivad ja tuletab taas meelde, et kodus on kõik kenasti kõige paremas korras.