Kümnes märge

 

*Õues on väga kuum. Õhtuks saabuvad küll pilved, aga need ei ole vihma ega muud sadet meile toonud. Mulle soe jätkuvalt meeldib, üldse ei kurda. Pigem kurdan tööde kuhja ja aja vähesuse üle. Pudeneb teine nagu liiv näpuvahelt. Sest elu on kord nii seatud, kord on mind toetatud, nüüd teen seda vastu ja see võtab ajast oma osa. Olen hetkel ainuke kütja, kastja ja ei oska ka tegemata asjadest nii mööda vaadata, et miski häirima ei jääks. Ütlen üsna sageli teistele, et ah, las need nõudevirnad ja tolmurullid olla, aga  see on vaid suusoojaks öeldud, ise ma selle järgi ei oska toimetada millegipärast. Aga kõik ju möödub, ühel või teisel viisil.

* Äikesepilved olid üsna lähedal, aga 0 vihma sellegipoolest. Kastan edasi. Vaatasin, kuidas lapsed lasteaeda lõpetasid. Mingis mõttes on see lõpetamine ka minu ühe toreda eluosa otsa saamine. Mulle meeldis nendega tegeleda, aga elu ongi muutumises, tuleb asendus leida.

* Õhtuks olin üliväsinud, isagi unelaulu ei jaksanud lapsukesele korralikult laulda. Suvesoojus ja bussireis sossutasid täiega ära. Üldiselt mulle meeldivad sellised päevareisid, aga seekord kahetsesin oma lubadust, Oleks targematki päevaga peale hakata. Kui oli asi möödas, ega siis tagantjärgi vaadetes viga ju ei olnud. Tegelikult oli üsna tore.  

*Mõni viriseb rohkem, mõni vähem. Seekord kostus see „eestlased virelevad vaesuses“, kuidagi vägagi vastandlikuna. Meil olid laual arbuus, viinamarjad ,murelid, kartulisalat, grillisime liha, kala. Me olime end tegelikult sellest kraamist üle söönud. Tuleb tunnistada, et laua taga istudes on raske õige mõõduga toitu manustada, käsi lihtsalt ise kahmab. Nii et vaesus J

* Juba mitu päeva hiilib äike ümberringi. Ka suur vihmasabin tuli ära. Kergendus taimedele, vast saavad nüüd kasvuhoo sisse. Sääski on ka sel aastal rohkem kui varem. Aga lasevad siiski elada ja olla. Isegi õhtune raamatulugemine õuemajas kulges paari hammustuse hinnaga.

* On teada tõde, et diivanilt ukseni on kõige pikem tee, edasi läheb ludinal. Avasin ratta ja ujumise hooaja, sest suutsin end püsti ajada. Pärast oli nii hea tunne.

* Minu sünnipäeva väga hiline pikendus või lihtsalt kokkusaamine, vahet ei olegi. Igatahes leidsime põhjuse ja veetsime mitu tundi lobisedes ja lõpuks ka sääski söötes. Hävitatud sai hunnik mureleid ja muud toredat kraami. Kuulad ja lobised ja naerad, samas käsi käib ja haarab laualt omasoodu, suu matsub ja rääkimist söömine ei sega. Igatahes rõõmu ja väga ülesöönu tunne oli pärast.

* Hoog on sees. Käin igal õhtul ujumas,  pärast venitan end. See on see igasuvine innukus. Varem pole ma muidugi tervet suve vastu pidanud, hoog on otsa saanud. Eks näis nüüd.

* Hirm on tugevaim jõud siin maailmas. Isegi taimedel toimib. Hirmuta, ähvarda ja nad hakkavad kasvama. Kunagi kingiti ratsuritäht. Kasvatas ta vaid lehti. Panin küll talveks pimedasse,  lugesin ja uurisin tema hingeelu kohta, aga õitega oli ta kitsi. Sel kevadel viskasin prügikasti muu taimesodi hulka. Nüüd, paar kuud hiljem mõtlesin selle kastikese ära tühjendada ja mis ma näen: terve suur õienupp vaatab prügikastist vastu. Nii et kartusest prügimäele sattuda ta kasvama hakkas. Ei taha nüüd see hirmutaja olla, aga ka lehtkaktus ei õitse, helmeskaktus samuti mitte. :D

* Liiga palju telefonis tuhnimist taas. Vaatasin lihtsalt about you äppist kupongi pakkumisi ja mõne eseme märkisin meeldivakski. Sõin ära pool pakki maapähkleid, taas liiga palju. Ei suutnud peotäisi võtmata jätta. Vaatasin mitu krimi spiraali järjest, taas palju. Samas reede õhtut võib ju ka nii tähistada.

* Laps soovitas rabarbereid mitte raisku lasta ja nii ma siis pool päeva tükeldasin, keetsin, kurnasin,  kuumutasin. Saagiks 8l mahla. Väga hea mahl sai. Rabarbereid kasvavad suht ise, hoolt ei ole neile pakkunud. Tavaliselt teen aastas korra koogi, korra kisselli ja nii nad jäävad. Seekord siis teisiti.

*Käisin naaberküla kirikus kontserdil. Väga ilus oli. Täiesti tasuta. Tasemel koorimuusika. Maksame mõne staarihakatise kontserdipileti eest palju raha, samas selline tase tuleb tasuta kohale. Lummatud!