kolmapäev, 29. jaanuar 2014

Veniv jaanuar ja kaotatud kindad....



Hommikul jooksuga garaazi, jooksupealt uksed kinni, autoga vurinal tööni ja sealt jooksuga tööle. Õhtul sama ring tagasi, väikeste vaheldustega. Kui toiduvaru tahab täiendamist saada, siis ikka jooksuga poodi ka ja sealt mittejooksuga autosse (kes nende kottidega ikka joosta jaksaks). Aga sellegipoolest, vaatamata pidevale jooksmisele oli jaanuar üks ääretult pikk kuu. See on mulle koguaeg näinud nii.  Võib-olla on selles süüdi kevade ootus, teadupärast on ju ootaja aeg pikk ;)  Ja jooksma sunnib ikka see  „prr, oi kui  külm” aeg.  



Kui kindad on kaotatud, siis tuleb need asendada uutega. Minu laps nüüd kõige hullem kaotaja ka ei ole ja kui ongi nii juhtunud, siis on ta ikka väga-väga kurb. Igatahes ükspäev see juhtus. Ega siis midagi, lõngakorvis tuli teha veidi inventuuri ja hakata kuduma. Kuna neid poiste lugusid siin ennegi kuuldud, kellele ei sobi lõngavärv ja kellele mõni triip, siis enne alustamist ikka pidasin läbirääkimisi. Sinisega oldi nõus. Sobiva jämedusega musta lõnga kera oli õige ahtake, sellepärast ei julgenud erilist mustrit aretada, aga kaks lõnga ikka olid ikka olulised just kinnaste soojaandmise mõttes. Ja kes neid mustrisoovegi alati teab, läksin ikka kindla peale välja.




Lõng siis kodustest varudest, aga ilmselt mingi villase segu, sest sellest lõngast kudusin kunagi tütrele vesti, mille tema pesi nukuvestiks :D  Must lõng ka täiesti tundmatu koostisega, aga ebaühtlase jämedusega, samas näis hästi soojaandev. Vardad nr 4, millele silmi randmes 9, edasi 10.
Oli kiire kudumine ja soojad on nad tõepoolest.



  „Prrr- oi, kui külm” aeg kestab veel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar