Käärid sisse

Mulle meeldivad väga diivanid oma originaalses rüüs, aga asjaolu, et peres on kass ja koer, sunnib neid siiski millegagi katma. Mõistlik oleks ju õpetada koeral diivanile mitte ronima, aga mina ja minu nunnutamise vajadus on teinud  oma töö. Ja küll see koer teab ka, kus hea on. Seega, ise päevatööl olles, oleks  tal iga kell võimalus sinna hüpata ja loomulikult ta hüppab ka. Sellest tingituna argipäeviti on  diivanil alati mingi kate ka peal. Viimati oli katteks üks ajutine kunagi kardina funktsiooni täitnud riidetükk. Isegi ei tea, miks, aga võtsin kätte ja kukkusin seda lõikuma, pikkadeks ribadeks, ise täpselt teadmata, mis sellest sündida võiks :D Otsustasin, et  proovin neid ribasid heegeldada ja siis üle-heegeldamis tehnikas midagi meisterdada. Kuid kuna heegeldatud kett tuli ise üsna jäme, siis hakkasin neid lihtsalt nõelaga kokku õmblema, ise veel täpselt teadmata, mis sellest sündida võiks.  Pärast veidikest pusimist tuli äratundmine -  see on ju vaip, mis võiks olla köögipoolel just sellel kohal, kus ma kõige sagedamini seisan ehk siis kraanikausi juures. Köögis on meil kivipõrand ja vaip tasandaks seda põrandast tulevat külmust.

Diivanile võtan katteks järgmise palaka :D

Läbimõõt ca 70 cm.

Kirju nagu tort