Aeg ja kaugused teevad oma töö. Nii avastad ühtäkki, et
mingil hetkel ei ole sul enam nende sõbrannadega, keda väga sageli ei näe,
mitte millestki erilisest rääkida. Iga üks elab oma elu, tekivad uued tuttavad
ja vanade sõpradega on ainult ühised
tuttavad, muid seoseid jääb järjest vähemaks. Mul on siiski hea meel, et oleme
suutnud oma vana sõpruskonnal hinge sees hoida ja aastas paar korda ikka kokku
saada. Jutuvada jätkub ikka tundideks.
Mis seal salata, kõik tuttavad ja vähem tuttavad saab üle räägitud.
Kui kunagi, kui veel noored olime, sai arutletud, et praegu räägime lastest, aga
aastate pärast tõbedest. Ei tohi ära sõnuda :D. Veidi sinnapoole kaldusid ka meie
viimasel kokkusaamise teemad aeg-ajalt.
Aga tore on see, et keegi meist ei hala, ei kurda ja ei tunne kaasa. Lihtsalt
räägimegi ja kuulame ja noogutame kaasa. Ja see on tore.
Nagu ikka, on meilgi kõigil omad rõõmud ja omad mured.
Ainult meist ühele on elu rohkem stabiilsust kinkinud või on ta osanud teha
õigeid valikuid. Meil teistel on olnud rohkem tõuse ja mõõnasid. Aga samas ei
ole meist keegi kibestunud ja jäänud olnusse kinni. Ja seegi on tore.
Mulle meenus ühest ammuloetust raamatust (Shantaram) meeldejäänud
(üleskirjutatud) dialoog:
"See- kui sind kuulatakse - tõeliselt kuulatakse -,
on paremuselt teine asi maailmas."
"Mis on siis kõige parem?"
"Seda teab
igaüks. Maailma parim asi on võim."
"Oi, kas tõesti?" küsisin naerdes. "Kuidas
seksiga on?"
"Ei. Kui bioloogia kõrvale jätta, taandub seks
võimule. Sellepärast seda nii väga himustataksegi".
Ja nii vist ongi. Mul on hea meel tõdeda, et mul oli jälle
oma heade kuulajatega võimalus kokku saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar