Sellist lubadust oleme vist kõik, kes vähem
kes rohkem, endale andnud. Vähemalt mina olen, kordi sada, kui mitte rohkem.
Kõige sagedamini on see seotud söömisega. Ei suuda ma mööda käia õuntest,
pähklitest, kõrsikutest, barankadest ehk siis kõigest, mida saab närida. Olen
näriline :D Kui kõrsiku paki koju ostan, siis on teada, et varsti on see hävitatud,
sama lugu kõige muu näritava kraamiga. Müslit ma lausa jumaldan. Kommid on vist
ainsad, millest suudan mööda käia. Igakord, kui olen paki midagi liigset nahka
pannud, luban endale, homme ma enam nii ei tee :D Hämmastav on see, et sellise
õgardluse juures on kehakaal enam-vähem stabiilne püsinud.
Teine lubadus homseks on liikumine või väike trenn. Käin
küll aeg-ajalt kõndimas, aga kevadine kõnnihoog on ammu raugenud. Enamasti olen
pugenud selle taha, et maja ümber on nagunii palju koperdamist ja majapidamistööd
on ka trenn. Sügiseste tööde lõpuga lõpeb ka see trenn ja jääb vaid see lubadus
– homme hakkan.
Tegelikult olen tubli. Vähemalt söömise osas olen edusamme
teinud. Liitusin programmiga kaalustalla. Isegi kaalu ei taha ma kaotada, küll
aga seda säilitada ja mitte end ülesüüa. Esialgu seda menüüd vaadates näis,
et need toidu kogused on ikka nii
väikesed. Aga olles paar päeva juba toitunud programmi reeglite järgi on
selgunud, et ei olegi vähe, täiesti paras ports. Keeruline on vaid vajaminevate
toiduainete hankimisega. Tegelikult on kõik täiesti tavaline toit, ainult vajab
harjumist ja sisseoste tehes rohkem läbimõtlemist.
Kuna on õunahooaeg ja aed on neid sel aastal andnud päris
heldelt, siis kaks õuna õhtul ikkagi pistsin plaaniväliselt pintslisse. Ja
õunad on hetkel minu suurim kiusatus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar