Mis tal äda on

Söögi valmistamist ei ole ma kunagi pidanud oma lemmik tegevuseks. Ilmselt vist sellepärast, et peab. Samas on mõni kord vaaritada päris tore ja üldiselt käivad sellised kokkamise hood ka hooti peal. Kui hoog tuleb, siis  võtan asja tõsisemalt ette ja  katsetan ka uusi asju. Hiljuti proovisin esimest korda basiiliku pestot.
Kui olen  omast arust midagi eriti head valmistanud, siis veidi  ootan ja loodan, et meeski seda tähele paneks. Eesti mees, nagu ikka, ülearu sõnu ei pilluta. Mina ei saa aga jätta kiitust välja norimata :) ja ikka mainin, et "on ju hea toit".  Vastuse sain parima: "mis tal häda on" :D Selline vist ongi Eesti mehe suurim kiitus :)
Selliseid "mis tal äda on" toite aeg-ajalt ikka õnnestub valmistada. Puhkuse ajal olen vaaritanud kohe kuidagi eriti palju. Mõni päev näib, et ei olegi muud teinud, kui süüa ja nõusid pesnud. Samas on suvisel ajal  vaaritamine tunduvalt lihtsam, teen tiiru oma põllulapil ja toit olemas. Poodi on asja ikka hoopis harvem.
Eriti mõnus on hommikune tiir aias, kust peoga saab kaasa haarata rukolat, salatilehti, tilli, kurki ja tomatit. Salatile olen teinud juba kaks külvi ja kohe teen ka kolmanda, et saaks rohelisest kraamist pikemalt osa. Igatahes hommikused võileivad on eriti uhked ja n.ö maltsa olen kõik pereliikmed õpetanud sööma. Mis sellel maltsalgi äda on :)