Üks kate

Mida teeb üks pereema siis kui kõik on kodust läinud. Loomulikult hakkab õmblema või õigemini kasutab seda peale tulnud tuhinat ära, sest mine tea, millal taoline järgmine tuhin peale võib tulla. Vot see on puhkus - teedki täpselt seda, mille tuju peale tuleb. Ja pealegi ei tea ka mitte kunagi, millal jälle selline päev tuleb, et kõik teised on kodust ära. Varsti on puhkuski läbi.

Kodus on üksinda hea olla. Seda muidugi juhul, kui on teada kus on üks ja teine ning on teada, et see on ajutine. Tegelikult ei kujuta küll ette, milline on elu üksinda, üksinduses. Olen ikka loodud suhtlema.

Suures tuhinas õmblesin lamamistoolile katte, et tuul läbi hõreda toolipõhja ei puhuks. Või kui päikesevõtuks ükskord läheb, on palja ihuga toolil palju parem pikutada kui kate on peal. Lapitööst ei tea ma suurt midagi, lihtsalt lõikusin ja õmblesin. Lõimejoont ikka kangal jälgisin, aga lapitöölise tööriistu mul ei ole, kõik on tehtud n.ö põlveotsas. Kangad on taas kord taaskasutus, s.t olen lapitöö mõttega hoidnud alles kangajuppe, särgisabasid jms. Isegi üks õngeritva kott sai õmmeldud sellesse kattesse. Ise olen rahul ja õnnelik, et selline tuhin peale tuli :D