esmaspäev, 11. aprill 2016

Leemekulbiliigutaja...



Nädalavahetusel olin leemekulbiliigutaja, matkakorraldaja, kõikide kapriiside täitja ehk kõik see, mida saab üks vanaema pakkuda oma kallitele kärgpere külalismängijatele. Mustaks notsuks jäin viis korda, nõusid pesin vist sada korda, matkamas käisime kaks korda ühes metsas ja tiiru  teises metsas, kust leidsime emmele viimiseks sinililli ja paiselehti. Kooki küpsetasime ka ja taigna segamine käis kordamööda.
Nüüd kui endal on käed ammu vabad sellisest suuremast hoolest ja laste jonnihood ning kapriisid on ka kõik meelest läinud, oli väga tore seda kõike taas meelde tuletada. Kui ainult mu jalad nüüd nagu puuhobusel all ei oleks. Tuleb vist rohkem sulle-mulle kiigega kiikumist harjutada.
Nii et sukavarda veeretajat minust sel nädalavahetusel ei olnud. Pikemat aega on mul kudumisel üks peen töö, mis edeneb visalt. Vihjeks olgu öeldud, et sõrmusest mahub minu peen kudum läbi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar