pühapäev, 7. oktoober 2018

Vahtralehtedes sahistamas


Õues on hetkel kuldsemast kuldsem sügis. Mõni puu on nii säravalt värviline, et vaatad ja imestad ning lõpuks on seda imestamist nii palju, et ei jõuagi ära imestada. Eriti ilusad on vahtrad. Meil oma isiklikku vahtrapuud ei ole. Tegelikult oli kunagi, aga kuna ta oli istutatud kuuskedele otsa ja üks segas teist, siis loobusime vahtrast. Täna ma mõtlen, et oli liiga ülepeakaela tehtud otsus. Oleks võinud pigem selle kuuseriviga midagi ette võtta. Nii on, et mõtted ja arusaamad võivad muutuda. Kuid mis sellest enam, tagasi toonaseid otsuseid võtta ei saa. Seega tuleb sügisestes vahtralehtedes sahistamas käia mujal.
Lihtsaim viis oleks minna oma küla keskusesse, kuid mina käisin suvepealinnas, sest tundus anonüümsena enese tuulutamiseks parem koht olevat. Tegin ühe varajase kohvikutepäeva, korjasin vahtralehti ning lõpuks ootasin bussi bussijaamas. Bussijaamas on elu kirev, sest isevärki inimeste rohkus hakkab just siin silma. Mina, enamasti autoinimesena satun bussijaama harva ja sellepärast on seda rahvavaatlust siin alati huvitav teha. Istusin lähestikku valutavate jalgadega vanemate maameestega, kes kurtsid üksteisele oma häda ning tunnistasid, et just linnatänavad panevad jalad valutama. „Maal võid terve pika päeva tööd teha ja rassida, ei mingit jalavalu“ tõdesid kõik koos. Omavahel nad varasemast tuttavad ei olnud, kuid jutupeale saadi küll, kuniks läks iga üks oma bussi peale. Mehed olid nagu maamehed ikka, linna tulekuks kenasti kammitud ja sätitud. Ühel pingil istusid aga daamed väikese algustähega, džinni-purk näpuvahel ja sigaret ikka ka. Üks neist oli tuttav kunagielatud kodukandist. Eks elukombed ja aeg olid teda edasi räsinud ning uue aksessuaarina oli lisandunud rulaator, kuid elukombed olid ilmselgelt mittemuutunud ning mingist sättimisest ja veel vähem pesemisest siin polnud juttugi. Odöörid, mis pahvakutena sealt poolt tulid, olid üsna raskesti talutavad. Bussijaam võib küll ilus olla, aga inimesed, kes seda täidavad, ei ole alati esinduslikud.  Küllap on kunagi tehtud valed valikud üks osa põhjuste jadast. Samas, kuhu nemadki siis lähevad?! Vahtralehtedesse sahistama? Vähemalt soovimatu ja mittetoimiv aroomiteraapia jääks sel juhul tasuta saamata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar