Kes meile moraali loeksid

Olen ehtne eestlane, sest töö ja vaeva nägemine teeb mind õnnelikuks, vähemalt sellel hetkel, kui see töö on valmis saanud. Enamasti on tööde protsess samuti nauditav, muidugi sõltub.  Näiteks aiatööd, kui olen end alustama suutnud panna, siis toimetan rõõmuga, kõik muud mõtted on läinud, olen vaid mina ja minu kujutluses arenev aed. Koer kontrollib aeg-ajalt samuti mida teen, ja meeski on mõnel raskemal tööetapil abiks. Aga üldjuhul jah, mina ja aed. Või ka nõude pesemine, tubade koristamine – kui olen suutnud alustada, siis edeneb rõõmsalt. Ainult algused on mõnikord rasked, sest tähelepanu segadusele ei juhi keegi ja moraaligi ei loe. 

Viimati olin õnnelik nädalavahetusel. Koristasin innuga. Võib ju mõelda, et mida sul kogu aeg koristada, pere on ju väike. Aga millegipärast läheb nii, et pere on väike, aga segadus suur.😉 Seekord jõudsid koristustööd toast ka õue. Muru sai niidetud, peenrad kergelt kobestatud, tulbi sibulad mulda pandud. Pealtnäha väiksed tegemised, aga rõõmu kui palju. Õnne mõiste muutub ajas, see on üsna kindel. Ja küllap käib ka inimeseks olemisega kaasas.

Kui räägin seda juttu oma pesapojale, siis ta seda kindlasti ei usu. Ta koristab küll, aga mitte enda järelt. Seega moraali ma ikka loen, kuid enamasti läheb see kurtidele kõrvadele. Siiski kui tuju tuleb,  koristatakse ka moraalita ja vahest harva võib ta koristades isegi õnnelik olla, vähemalt mulle tundub nii, sest mõnikord tehakse seda innuga.Aga mis seal salata, olin kord ju ise samasugune.

Hetkel aga kummitab mind üks laul, mis tuli täiesti ei tea kust seoses ühe teistlaadi väikese sündmusega, mis lapse jaoks oli ilmselgelt suur sündmus, kuid ema oli paanikas ja isa tõttas appi. Kahju jäi sündimata. Perekonna asi – kõik ühe eest.😊 Moraali lugesin siiski ka, kuis siis muidu :) Kuigi tuleb tunnistada, et ajalugu kordub siingi. Laul võtab aga peresuhted kenasti kokku 😃

 REF: Kui ei oleks isasid

ja kui ei oleks poegi,

kui ei oleks vahel veidi-vallatust

ja kui ei oleks emasid,

kes meil moraali loeksid,

siis ei oleks õnne

ega armastust.



Vahel nagu kombeks poissi põhjalikult sarjad

kui on mõni asi tehtud nii ja mitte naa.

Samas paned tähele, et endalegi marjaks,

kuluks ära keretäis kui teisiti ei saa...



REF: Kui ei oleks isasid...



Poisid on meil toredad ja isegi ei märka,

et nad meile sirgunud on kõrgelt üle pea.

Õlad läevad laiemaks ja habe juba tärkab

ning meil endil neidudega ammugi ei vea...