Sõtkutud beleriin

Heegeldasin terve suve seda ühte ja ainsat heegeldust, millele ei oska nimegi anda. Õlasoojendaja, beleriin, jakike? Ei olnud heegeldamise suvi, patt oleks olnud selliste ilusate ilmadega toas heegelnõelaga mässata. Siiski vahest harva ikka õhtuti mõne rea pusisin, sest telerit vaatasin mõnikord ka. Heegeldatu näeb peale vaadates välja selline, et ei saa arugi, kuidas seda selga panna. Kui aga kord ta juba seljas on, siis on tegemist väga mugava ja tõesti soojaandva kergelt selga tõmmatava esemega. Enamus heegeldusest on tavaline sammas, kuid et oleks pisut naiselikkust ka juures, heegeldasin lapiruute nii ühele, kui ka teisele poole. Lõng on päris akrüül ja on annetus. Lihtsalt sõbranna koristas kappe ja pakkus esmalt mulle, kui kudumise-heegeldamise armastajale, neid suuri lõngapoole. Võtsin tänuga vastu, sest midagi-tegemise kirge võib rahuldada ka akrüüliga. Ja tänaste ilmadega hoiab keha sooja küll. Kindlasti on see heegeldus kõige rohkem sõtkutud ese meil. Meie armas kiisu sõtkus seda, kui tainast ja mõnikord ronis korvitäie peale ka magama. Ilmselgelt on selline sõtkumine lisandväärtus heegeldisele.😊

Selline ta välja tuli :)

Kaks ristkülikut, käeaugud on üleval

On juba sõtkutud, nüüd peab veel soojendama :)