Tänulik 2021 eest

 

Sulges oma uksed ka 2021. Minu jaoks oli see igati positiivne aasta. Kuidas ma ka ei püüa meenutada, siis halba ei meenugi. Jah, olid mõned lahkumised, kuid surm on elu osa ja kui inimesed on saanud elada kaheksakümmend ja rohkem aastat, siis need lahkumised on mõistusega võetavad. Ilmselt oli ka olukord, kus ma end kõige paremini ei tundnud. Ja kindlasti oli uudiseid ja ütlemisi, mis mulle nii väga ei meeldi. Kuid see kõik oli tühine, minust mitte sõltuv, mis minusse kinni ei jäänud. Seega saan üles loetleda vaid toredust, mille üle olen südamest rõõmus.

Minu aastal erilisim sündmus oli uus tiitel. Iga ema ootab kord vanaemastaatusesse jõudmist ja minule see sündmus saabus. Hing on alati elevil, kui kodust kaugemale saab kaeda. Oli võimalus käia reisil Rootsimaal ja Gruusias ning ka kodumaa idapoolsed paigad said üle vaadatud. Käisin parajate intervallidega teatris, millest parima mulje jättis „Must lind Endlas“ ja „Stseenid ühest abielust“ Jaanihansol. Lugesin täiesti arvestatava koguse (60) raamatuid, neist enim meeldisid György Dragomani „Tuleriit“ ja Elena Ferrante tetraloogia. Meil oli super tore soe suvi, sain ujuda piisavalt, lastega jaurata, käisin nendega esimest korda telkimas, meisterdasime, spaatasime, küpsetasime. Aias kasvasid sellel aastal väga hästi tomatid, maasika saak oli piisav, porgandid pontsakad, astelpaju põõsad ajasid üle ääre. Meie aed kasvas veidi ja valmisid uued peenrakastid. Käisin palju jalutamas ja olen ka võimelnud viitsimist mööda. Olen kudunud sokke, natuke õmmelnud, meisterdanud, heegeldanud, kodu sättinud. Mul on võimalik olla ja minna, minu soovidega arvestatakse ja ma ise arvestan teiste soovidega. Olen tänulik uue tiitli üle. Olen tänulik oma mõistlikele lastele ja mõistlikule kaasale. Olen tänulik selle eest, mind kuulatakse ja mina oskan ka teisi kuulata.  Olen tänulik oma koerale ja kassile, et nad on nii head seltsi pakkuvad kaaslased. Olen tänulik, et minu tervis on korras ja meel on enamasti rõõmus.

Uuelt aastalt soovin kõike sama, mis oli eelmisel. Eesmärke ma kunagi endale ei sea, sest tean kui järjekindel ma suudan olla, s.t tavaliselt ei suudagi. Aga küllap ma ikka võtan ette midagi toredat, midagi uut, midagi teistsugust. Mõned plaanid on juba olemas.

Head!