Seitsmes nädalake

 

*Mulle meeldib ette lugeda, ja täna ma seda teha sain. Kuulajad elasid kaasa ja kõik oli mõnus.

*Minu üks laps ütleb, et seriaalid on nagu muti auk, sinna kaod ära pikkadeks tundideks. Netflixi ma ei vaata, ka kommertskanaleid jälgin väga harva, aga isegi ETVst nähtud seriaalidesse võib end ära unustada. „Peenike sinine joon“ on nii minu film, et ei suutnud oodata ja Jupiteri ma ära kadusin paariks tunniks, rohkemaks ei jagunud aega.

*Vaatamata sellele, et elu keerab ette ka raskemaid hetki, ei ole tema jutus virinat, on hoopis nalja ja entusiasmi, eneseirooniat ja naeru. Selline tore laps mul. Tänane päev oli lastele pühendatud. Ühe ootuses kokkasin rohkem kui tavaliselt, teise heaks küpsetasin oivalise peedi-brownie. Väimees arvas, et kohvikust ostetud, küllap siis ta ikka oivaline oli.

*Täna olin tugitoolisportlane ja –muusikafänn ning telefonisuhtleja. Laskesuusatamine, mu põnevus, vajas vaatamist. Sportlase pingutus on kuidagi ülev, näed seda rütmi, tahtejõudu, taktikat ja visadust. Stefani võiduga Eesti laulul olin rahul. Sümpaatne noormees, emotsionaalne, võimekas, mõnusa tämbriga ja ükskord võis ju ka tema kord olla.  Plaani pidasin ka, aga vist ei läinud õnneks, tundsin kerget vastasseisu. Kuigi kala ei võta, siis mina ikkagi ei jäta J

*Sõbrapäev oli fb-keskne, mina laikisin postitusi, lähematele saatsin Messengeri soovi, selline laisk lähenemine. Seekord jõudis see päev liiga ootamatult ja ma ei märganud valmistuda. Sõbranna tegi mulle toreda pildiseerija, mis pani heldima, hea kolleeg tõi kommikarbi, ja mina: ei midagi. Ega ma end hästi ei tundnud. Nende poole elu pealt juurde tulnud pühadega on nii nagu on: on nagu omaks saanud ja ei ole ka. Aga õhtuks tuli laps koju ja nüüd on viimase nädalaga kõik lapsed nähtud-kuuldud.

*Eilse päeva järelkajana oli tänases päevas liiga palju kooki. Koogile on ei raske öelda ja kas peakski, mingi patune rõõm võib ju elus olla ka. Muidu oli samuti tore olla ja nii tegin õhtuse suusaringigi juba vettinud ja läbivajuval rajal suure entusiasmiga. Ikkagi värske õhk ja edasi liikusin ka ning väikest koormust tunnetasin samuti.

*Mõni tegevus näib mõttes hullem, kui tegelikult. Inimene on lihtsalt selline loom, kes oskab asju suuremaks kujutleda. Minu kolleeg on selle ala suurmeister. Kui asi puudutab tööd, suudan mina olla see stoiku, kes oma rahuga olukorda tasakaalustab. Nii me toimida saamegi ja täna oli sellega ka kõik hästi.