*Lilledele tahaks põua-ajal anda värsket vett.
Olukord on praegu üsna nutune, muru on kõrb ja lilled on lontis, aiamaast ei
maksa rääkida, seal on puhta tühjus, sest kõrbekuivas ja ei idane porgand ega
peet. Kastmiseks olen välja valinud osad taimed, sest ma lihtsalt ei jõua
rohkem. Nii et nüüd on taimede hulgaski võrdsed ja veel võrdsemad.
*Nende 10+ aastaga on koduümbrusega pea iga
kandi pealt tutvutud, vaid üks tee oli läbi sõitmata. Täna ma jalgrattaga seda
avastasin. Teel kohtasin luiki, sookurgi, virtsahaisu, kitsesid. Vahepeal oli
tee liivane ning pidin ka käekõrval ratast lükkama. Igatahes ca 10 km väntasin
küll ära. Päris tore oli.
*Hüüdsin kassi õhtul tuppa. Tuli teine
rõõmsalt, hiir hambus. Õnneks on meil koer geenius, kes sai aru, et hiireraibe
tuppa ei sobi, võttis tolle hambusse ja viis välja. Aitäh kuts!
*Õnnistegija –vihm saabus. Oli küll lühike see
sajuaeg, aga abiks vast ikka.
*Jaanid olid perekesksed ja tundub, et
sõnatult lahenes ka üks probleem, mis pikalt oli hingel ja millega ei osanud
midagi peale hakata. Võib olla ongi mõnikord selline sõnatu lahendus parim.
*Pärast suurt söömingut sundisin end kõndima. Oli
üsna raske see esimene samm tugitoolist tossuni. Pärast seda oli juba üsna
mõnus, sest koer rõõmustas hullumoodi ja enda astumine oli ka kerge.
*Kassid-koerad toas tekitavad väga palju tüli,
sest karvad, mingid eritised, söögi sättimine jne. Aga praeguses eluetapis on
nad siiski õnnistus pigem. See väikene kaasnev tüligi on vaid tegevus, ei muud.
Koduloomad on lisaks stressimaandusele ka suhete liitjad, sest nad annavad
palju kõneainet ja on muidu vahvad. Tänagi ronis kass kipaka posti otsa, mees
kutsus vaatama, et näe, meie kõuts :D Need hetked oleksid olemata, kui ei oleks
meil meie kiisut ja kutsut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar