Uus sai alguse

Eile hommikusel kõnniringil tabas mind ehmatus - luigepesa, kus usin luigepaar oma pesal haudus, oli tühi. Veidi edasi kõndinud, oli ehmatuse asemel pigem rõõmus üllatus - nädalate pikkune kannatlikkus oli end tasunud kuue väikese udusulis lapsukesega. Küll mul oli kahju, et  fotokat kaasas ei olnud. Siiski jälgisin neid mõnda aega. Ema-isa olid tõepoolest armunud ja õnnelikud, nokkapidi koos. Kõik väikesed luigepojukesed sulistasid rõõmsalt nende ümber. Ainult üks sõnakuulmatu kükitas pilliroos ja ei tahtnud sealt välja tulla. Terve pere sättis end minekule, kuid siiski ootasid nad kannatlikult seda jonnipunni. Tuleb välja, et isepäisus on kaasasündinud ka linnulastel. Või oli see erak hoopis inetu luigepoeg, kellest peab sirguma part. Paterdavad ju järvel ka pardid. Minul oli seda kõike väga meeldiv jälgida...

Täna läksin juba teadlikult koos lapse ja fotokaga, lapsele tahtsin ka luigeperet näidata ja selline tore pilt väärib jäädvustamist.