Sünnipäevad ja nagu alati

Augustis on minu lähikondsete seas päris mitmel sünnipäevad. Samuti olen augustis teinud algust blogimisega isetegijate seltskonnas, seega ka blogil on sünnipäev. Mõnikord mõtlen, et miks ma seda teen, on ju veider veidi teha midagi valmis ja siis panna teistele vaatamiseks; või minna kusagile, kus ka tuhanded teised on käinud ja siis sellest kirjutada; või tunda hingel midagi, mis tahab nagu välja tulla ja sellest kirjutada. Või siiski ei ole? Mina saan küll teiste blogisid lugedes ja vaadates innustust uutele tegudele. Selleks ei pea ma vaatama isegi mitte tipp-tasemel, filigraanset käsitööd või lugema eksootilistest reisidest ja ekstreemsetest tegudest. Sageli just selline kodune armsalt esitletud töö ja olemine on  muljetavaldav.

Ma tean küll, et minu päevast vast isegi liiga palju kulub teinekord facebooki ja blogidele, aga see aeg on rahulik ja lõõgastav ning miks siis ka mitte. Saad nagu kellegi elust osa, mis siis, et isegi tunne, ei tea, aga mis sellest.

 

Aga sünnipäevasid saab mingil moel alati peetud ja omatehtud tort kuulub ka alati selle juurde. Mõte lapse sünnipäeva heaks töötab juba aegu varem. See tähendab, et kui kusagil näen toreda lastepärase tordi ideed, siis panen selle tallele, et kui see päev on käes, siis kindlasti teen. Aga kui aeg käes, läheb nagu ikka – ummamuudu. Tordi tegemise hetkel kas ei tule idee enam meelde või ei ole hankinud vajalikku materjali või on lihtsalt kiire. Nii ka seekord. Mõttest, teha pojale sünnipäevaks üks lahedalt kaunistatud tort, ei tulnud taas midagi välja. Samas tordi ikkagi tegin, aga seda käepäraste kaunistustega.

Augusti sünnipäevalaste tortidel on vist alati mustad sõstrad, vaarikad ja kingiks toodud lilled on ka kindlasti astrid. Kuna minu vaarikapõõsas iga vaarika otsas istub herilane, siis vaarikad jäid sedakorda ära, selle asendas juhuslikult koju ostetud granaatõun. Ise olen nagu ikka, külaliste ees vabandaja, et seekord ei tulnud hästi välja. Kuid kui äiapapa võrdles minu tehtud torti oma tordimeistrist tädi omaga ja mainis, et minu torti võib juba võrrelda tema tädi tordiga, siis seda võis kiitusena võtta küll.