Eilne lumi tõi endaga kaasa ka jõulutunde. Ja kui see tunne juba eneses olemas, siis millegipärast ootad seda mujalt ka. Eilsel linnaskäigul vaatasin pettumusega vaateaknaid ja teatriesist ilma kuuseta väljakut: lumi on, aga kus on jõulupuu ja muu kuld-kard. Aga eks varsti, varsti..., ja peaasi, et jõulutunne ei jõuaks õigeks hetkeks ära väsida.
Kusjuures jõulutunne tuletas meelde ka jõulukingid, olen sel aastal olnud vähe usin ja ei ole sõrmegi liigutanud jõulukinkide heaks. Kuigi olen alati andnud endale lubaduse, kui kingiostmine on viimasele minutile jäänud, et järgmine kord hakkan jaanipäeval valmistuma :D Aga jaanipäevaks on lubadus meelest läinud ja läheb ikka nagu alati. Ega ma ei kurdagi, nii lihtsalt on ja tundub, et enamus meist on samasugused, miks muidu enne jõule on poed rahvast tulvil.
Selle aasta sündmused on tuletanud küll mulle meelde, et kui mingi mõte, idee tuleb, siis tuleb seda täitma hakata kohe. Ei ole mõtet 10 aastat rääkida, et mul on vaja suuremat supipotti. Lihtsalt see pott tuleb ära osta. Nii on ka ideedega, kui ikka tuleb hea mõte, siis tegutsema. Eile alustasin suurema projektiga, eks näis, mis tuleb sellest.Ise olen õhinas, muu vist polegi tähtis.
Täna olen aga üksi kodus, mis on harv, aga meeldiv nähtus. Ja seda ainult sellisel juhul, kui tean, et minu kallid on seal ja seal. Igatahes teen kaminasse tule ja heegeldan suurima mõnuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar