Oli

Alles oli pühapäev ja juba on jälle pühapäev, nädalatel on kombeks millegipärast tempokalt edeneda. Möödunud nädal viis mind olulise sammukesega edasi minu kooliteel, samas sain ka väikese pettumuse osaliseks, sest ilmselgelt olin end ülehinnanud ja ootused olid põhjendamatult kõrgemad. Mõistus ütleb, et alati ei pea olema viimse vindini täiuslik, aga süda räägib vist teist keelt, miks ma muidu ikkagi häiritud olen ja juba mitmendat päeva ketran peas tehtud töös olevaid puudujääke. Aga selline ma kord olen. Ja küllap aja möödudes muutub see kõik vähem oluliseks. Tegelikult ei olegi oluline.
Täna on aga hingedepäev. Ja mina nägin unes oma ema, kes oli pööningult alla toonud minu vanu kleite ja pihikuid. Selga ma neid ei proovinud, aga vaatasin, et mõned neist on moekad ka tänapäeval. Õhtul süütan küünla ja mõtlen tänutundega emaga koos veedetud ajale. Ma tean, et ta hoiab ja kaitseb mind endiselt.