Mööduva nädala märksõnad

Smokie kontsertturnee reklaami nägemine tuletas meelde, et suvi ei olegi mägede taga ja juba võib planeerida sündmusi suvesse küll. Seega piletid said ostetud, kuigi täna enam ei mäletagi, kas Haapsallu või Viljandisse (kaalumisel olid mõlemad). Mõlemad on toredad linnakesed, kus on käidud ikka väga palju kordi, kuid mida külastaks ikka veel ja veel. On ju palju mälestusi seotud mõlema linnaga ja selline nostalgiakontsert sobib nostalgiat täis linna (ükskõik siis, kumba) minu jaoks väga täpselt.

Tundub, et okkaline on meie teekond soovitud diplomini ja ootamatusi võib tulla ka sealt, kust sa neid mitte oodata ei oskagi. Lõpuks on ikka vaene üliõpilane see, kes peab teiste kokkukeeratud supi ära helpima. Aga mis seal ikka, ehteestlaslikult poriseme natuke kõik koos ja siis igaüks omaette, elame edasi ja täidame korraldusi.

Kaasaelamine võib anda mõnikord samasuguse efekti, kui oled ise kohal olnud.

Käisin oma vanima ja väikseima tütre tööjuures ja jälgisin kõrvalt tema tegemisi. Võin rõõmuga tõdeda, et temast on tulnud nii lahke, sõbralik ja kannatlik teenindaja. Naerab kaasa kus vaja, kuulab, annab nõu, räägib rahulikult, aeglaselt ja olen täiesti veendunud, et muudab paljudel päeva paremaks. Minu päevad ka. 

Tegime aega parajaks Rimi toidupoes. Seega vaatasin ja uudistasin kaupu riiulitelt kohe põhjalikumalt ning tõdesin, et ma ei oska nii paljude toiduainetega mitte kui midagi peale hakata. Otsustasin, et hakkan proovima uusi maitseid ja mine tea, võib olla hakkab mõni neist kohe väga meeldima. Esimene katsetus oli passioni vili, mis uuesti kordamisele siiski ei kuulu. Ei olnud lihtsalt midagi erilist. Tore oli aga see, et kui kassasse jõudsime, siis kassaneiu küsis, mis see on ja me kumbki enam ei mäletanud. Nii jooksis tema vaatama ja nimetus jäi meilegi meelde: passion, passion oli see.

Facebooki geniaalsust ei väsi ma endiselt kiitmast. Ilma selleta jääksid vist paljud olulised asjad mul märkamata. Keegi jagas retsepti: porgandikeeks tatrajahu ja kreekapähklitega. Tundus huvitav ja proovisin ka. Kuna mul kodus kreekapähkleid parasjagu ei olnud, siis panin suhkrut 50ml vähem ja lisasin rosina-arahhiisi segu. Tuli väga maitsev vaatamata sellele, et viimasena lisatav munavalge vaht lendas mööda tuba laiali ja koogi sisse jagus sellest vaid väike sutsuke :D.  

Kodus on mõnikord mõistlik ka teise nurka istuda, oma toast avaneb hoopis teine pilt!