Mul on üks tore tädi, kes
lapsena oli minu lemmiktädi ja teda sai alati külla oodatud. Ta oli
teistest tädidest noorem, elas linnas ja tol ajal lapsi tal veel ei olnud.
Ükskord tuli ta meile koos oma sõbrannaga. Ema küpsetas kodust saia gaasipliidiahjus.
Istusime ja sõime seda saia ning tädi sõbrannje ütles, et oi kui hea maasai.
Minu lapsemõistusega peas hakkas aga helisema kelluke ja mõtlesin, et mis vahe
on maal gaasipliidiahjus ja linnas gaasipliidiahjus küpsetatud saial? Kas siis
linnainimesel ei sobigi ise saia küpsetada? See võiski vast esimene kord olla,
kui teadvustasin, kas just vastasseisu, linn vs maa, kuid siiski midagi
sellist, mis annab kinnitust, et maaelul ja linnaelul on vahe vahel.
Minu valik elada maal, on pigem teadlik. Samas on see ka
teatud asjaolude kokkusattumisel juhtunud nii. Tajun, et võiksin ka väga vabalt
linnas elada ja mulle meeldiks sealgi. Kui oled oma toas, omas elamises, ega
siis ei ole ju vahet, kas elada linnas või maal. Vahe algab siis, kui üle
ukseläve välja astud. Siis minul vaatab vastu koduaed, mis ei tähenda pelgalt
ilunautlemist, vaid ka tööd, hoolt ja vaeva; põllumaa, kust saada kartulid ja
köögivili, mis on ehtsad ja moodsalt mahedad; maantee, mis viib poodi, peole,
tööle, kooli jne. Jah, paljude asjadeni jõudmiseni tuleb kulutada aega ja
energiat… Aga seda, et palju asju
tituleeritakse meelevaldselt nimetusega maa, arvan ma küll. Kõigel lihtsalt ei
ole enam nii suurt vahet.
Aga hetkel olen siiski rahul oma maaeluga, mida jõudumööda
ikka paremaks ja ilusamaks püüame teha. Uued plaanid on tehtud ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar