Lugu kinkekaardist, mis pidi vägisi omanikuni jõudma

Keegi ütles kord kellegi kohta, et küll temal on igast asjast lugusid jutustada ja see keegi arvas enda kohta, et temal küll ei ole midagi erilist jutustada ja elu on üldse tavaline. Minul on ka lugusid pajatada küll ja veel ning minuga juhtub ka alalõpmata midagi sellist, millest kohe saab loo välja võluda :D Üldiselt ma arvan, et meie kõigi elus juhtub rohkemal või vähemal määral midagi sellist, millest on pärast rääkida, lihtsalt võib olla ei oska kõik seda looväärilist ära tunda.

Igatahes, käisin uute kudumismõtete jaoks materjali juurde hankimas ja seda kinkekaardi eest, mis tahtis kohe väga vägisi minu juurde tulla. Miks vägisi?

Nimelt jõulutaat oli ka sel aastal helde ja tõi meile parajalt palju pakke, kusjuures mina sain muuhulgas ka hiiglama ilusa küünla, mille võtsin karbi seest välja, imetlesin natuke ja leidsin talle sobiva koha. Kõik pakendid said pandud katlamajja, et nad siis tulehakatuseks ära kasutada. Mees leidis, et neid seal liiga palju ja viis osad kuuri alla. Ühel päeval tegin mina tuld katlasse ja vaatasin, et paberisodi hulgas on täiesti korralik ümbrik. Kuna rändur oli ka hiljuti kodus, siis mõtlesin, et küllap tema oma asju sorteeris ja ülearused asjad ära viskas. Ümbrik nägi välja nagu uus ja minu praktiline-kokkuhoidlik pool käskis selle üles võtta ning ära panna (saab veel kasutada). Vaatasin ümbrikusse sisse ka ja mis ma nägin - lõngapoe kinkekaart, kuupäevad detsembri kuu omad. Esialgu käis peast läbi, et küllap keegi (mees, tütred?) on tahtnud mulle kinkida, aga pole õigel ajal saanud või taibanud ja kinkekaardi kuupäev on vanaks läinud. Mõningase juurdlemisel jõudis kohale, see on ju detsembris ostetud ja kehtib kuus kuud. Veel natuke mõelnud, jõudis kohale, et küllap oli minu jõulupakis koos küünlaga, kuna aga küünal oli tõepoolest nii suur ja ilus ja kallis ka, siis ei osanud ma veel rohkemat oodata. Igatahes tahtis see kinkekaart ikka väga vägisi minuni jõuda, sest ta pääses kahekordse äraviskamise eest: kukkus papisodi seest välja siis, kui mees pakendeid kuuri alla viis ja mina oleks võinud selle ka lihtsalt koos paberipahnaga katlasse ajada :D Vot selline lugu, millel lõpp hea, seega kõik hea.