Kookospähli koorest

Sellest on möödas juba mitu aastat, kui ostsin sellepärast kookospähkleid, et neist midagi meisterdada. Mäletan, et otsisin ideid siit ja sealt, kuid tol ajal ma neid eriti ei leidnud ka. Või vähemalt mitte selliseid, millele minu jõud ja mõistus peale hakkavad. Nööpe ma teha ei tahtnud ja nii ma siis neid sättisin nii ja naa. Kuni tuli uus idee. Seekord otsustasin nad panna teenima oma ülesannet basiiliku potikese hoidjana. Potiks on väike jogurtitops, muu sinna sisse ära ei mahtunud. Bambustikust lõikasin jalad, et tops korralikult püsti püsiks. Selleks sai puuritud augud pähkli põhja ja siis liimiga tikud kinnitatud.  See on siis kolmas koosekoorte kasutuskord. Võib olla tulevad neljas ja viies ka, kes teab, milliseid teid pidi ideed jooksevad ;)

Kookos maitseb mulle tegelikult väga, nii et sisu sai ikka ära söödud. Lemmik on Bounty, millest ei saa kunagi ära öelda, ja muidugi Raffaello, neid ampsaksin ka lõputult.

Kuidagi ei saa üle ega ümber ka kuust. Ühel õhtul oli ta kohe kuidagi eriliselt kollane ja piilus metsade tagant. Kuigi ma ise ei tunne end kuutõbisena, siis kassile mõjub vist küll nii – tema kräunub ja kräunub ning ei ole millegagi rahul.  Küll tahab toast õue ja õuest tuppa.