Padjakuhi

Külmateemadel pole rääkida muud kui külm on. Hommik algab katla kütmisega, teised tegemised tulevad pärast seda. Ja neid teisi tegemisi on hommikus vaid mõni, sest tööle jõudmise aeg tiksub halastamatu kiirusega. Kuid kohv ja võileib endale, tee ja võileib lapsele, väikesed iluprotseduurid, voodikorrastamine ning bussiring mahuvad täpselt selle aja sisse, mil pool katlatäit puid põlenud saab. Täna hommikul jõudsin kolm rida kududa ka.

Koos külmade tulekuga on suurenenud ka minu padjakuhil. Rohkem ma vist oma koju enam patju ei tee, neid on juba igas toas hulgi, või kui, siis äkki ühe veel ;) Seekord tegin meie voodile. Fotol olevatest patjadest on uued see kootud palmikutelappidest padi ja heegeldatud linikuga padi. Linikut ma ise ei heegeldanud, see on pärandus minu vanatädist alles jäänud kraami hulgast. Seisis, mis ta seisis, kuni tekkis mõte. Ja neid palmikulappe kudusin lihtsalt niisama, sest midagi peab ju telekaees tegema. Padjaidee küpses aegamisi. Enamasti igal õhtul loen voodis unejuttu, peaall üks lambuke, sest lugeda ma päris pikali ei saa ja isegi puhas pea jätab seinale jälje. Selleks on siis vaja midagi seina ja pea vahele, milleks saigi see palmikutepadi.